Kolm parimat Eesti filmi.


Viimasel korral Eestit külastades ostsin meile "Tõde ja õigus" DVD ja eelmisel nv-tusel lõpuks leidsime aega, et seda vaadata. Nii nagu "Tundmatu sõdur" (rekordeid purustanud Soome sõjadraama, mille uusversioon valmis 100 juubeliaasta auks) on kingitus Soomele, niisamuti on ka "Tõde ja õigus" kingitus kodumaale. Mõlemad on filmid, mis tahes-tahtmata toovad vaatajates esile erinevaid arvamusi, mõtteid, emotsioone kui ka tundeid. 

Soetasin selle DVD mõttega, et ka tutikas abikaasa viiks end kurssi meie valminud suurfilmiga ja saaks enam aimu Eesti ühiskonna arengust. Kuna broneerisime eelmiseks nv-tuseks väikese minipuhkuse mökkis, siis oli see suurepärane aeg ka filmi vaatamiseks. Olen ise A.H. Tammsaare viieosalist romaanisarja "Tõde ja õigus" kooliajal lugenud, ilmselt nagu paljud teisedki, sest tegemist oli (ja võib-olla siiani on) kohustusliku kirjandusega. Ütlen ausalt, et see on raamatute sari, mille järele teist korda käsi ei küündiks... ühest korrast täitsa piisas :) 

Tulles filmi juurde, siis mõlemad nentisime fakti, et see on väga-väga hästi tehtud! Küll aga abikaasa tõstatas küsimuse, et "mis on praeguseks ajaks muutunud?" Inimesed ju siiani tapavad end tööga ja soovivad olla paremad naabritest. Pidades maha olematuid võitlusi ja võistlusi, mille tähendused on arusaamatud. Küsisin sellepeale vastu "kas siis soomlaste seas puudub "olla naabrist parem" mentaliteet?" Mille peale ta vastas, et "kunagi see tõesti nii oli, inimesed lausa öösiti ja salaja käisid mõõtmas naabri elamist, et ikka endale suurem ehitada, kuid tänaseks päevaks oleme muutunud tsiviliseeritumaks." Pean siinkohal nõustuma, sest ma isiklikult ei ole kunagi siin tundnud kadedust ja võrdlemist, mida olen kohanud kodumaal. See ei tähenda, et seda ei eksisteeriks, aga see on varjatul kujul ja mitte nii agressiivne. Vastasin vaid, et "arenemisruumi jagub ning ka meie liigume selles suunas, et ehk ühel päeval ei ole enam nii olulisel kohal "olla parem teistest", vaid asendub "olla parem iseendast" mentaliteediga." Usun, et uued põlvkonnad toovad endaga kaasa uusi "olemise vorme," millel on jõudu muuta sotsiaalseid mustreid, mis enam ei tööta. Kuid mitte ainult lootma jäädes järelkasvule, olen ka ise arenenud selles suunas, et olulisel kohal ei ole olla naabrist parem, vaid iseendast. Üritades iga päev olla kasvõi 1% võrra parem eilsest minast. Mulle nii sobib enam😊 

Igatahes, viimasest filmist ajendatuna, panin kokku meie lemmikfilmid. Need on filmid, mida olen soovitanud vaadata ka oma rahvusvahelisel sõpruskonnal. Minu soomlasest abikaasa kiidab samuti valiku heaks, sest tänu minu juurtele on ka temal olnud au mitmeidki Eestimaa filme vaadata😅 Kuna inimesed on erinevad ja sellest tulenevalt ka filmide eelistused, siis oleks hästi tore lugeda ka Teie arvamusi, vastates küsimusele "mis on Sinu lemmik Eesti film/id?"


MANDARIINID (2013)



SELTSIMEES LAPS (2018)



TÕDE JA ÕIGUS (2019)



KAS KEEGI LUGEJATEST ON SEDA VAADANUD?

IDIOOT (2011)


"Idioot," mis on lavastatud Rainer Sarnet´i poolt, ei ole ma kahjuks (veel) näinud, kuigi möödas on sellest 8 aastat. Mäletan, et sellel ajal paiknesin ma Lõuna-Koreas ning seda esitleti tollel ajal Busan Internationl Film Festival´il, kuhu mul ei olnud võimalik minna. Kuna tegemist on minu lemmik Dostojevski raamatuga, siis oleks huvitav lugeda Teie arvamusi, kes on seda filmi näinud :) 

Varsti jälle😊

Comments

  1. Mina olen "Idiooti" näinud. Kirjutasin tookord oma blogisse nii: "Kui Aglaja osatäitja välja arvata, siis oli ilus. Puhas ilu. "Audiovisuaalne emoluule" on vast väike liialdus, aga kuidagi pealispindne tundus küll. Või siis tühi ja välisele efektile tuginev. Aga no ega pole ju lihtne klassikat ja 500 lehekülge kahte ja poolde tundi pressida ja pealegi on ju igal vähegi lugenud inimesel oma “Idioot” peas olemas." "Audiovisuaalne emoluule" on tsitaat ja pärineb siit: http://mihkelkunnus.blogspot.com/2011/10/rainer-sarneti-idioot.html. Aga Kunnus on kõva iriseja ja tema juttu ei maksa püha tõena võtta. Ütleme nii, et see film sobib ilusa emotsioonina sügisõhtusse väikese veini ja küünalde kõrvale väga hästi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aa, ja "kui Aglaja osatäitja välja arvata, siis oli ilus" tähendab seda, et Ragne Veensalu lihtsalt pole minu maitse, eriti mitte selles filmis.

      Delete
    2. Suur aitäh nii põhjaliku kommentaari eest! 😊 "Ilus" on juba paljutõotav märksõna... Seega tekkis soov Sarnet´i versioon ikka ära vaadata, mis on tunnustatud mitmete auhindade ja nominatsioonidega. Kahjuks ma millegipärast ei saanud sinu jagatud linki avada... seetõttu sügavam definitsioon "audiovisuaalsest emoluulest" jäi sellel korral avastamata. Ega sa juhuslikult tea, kas Eestis on olemas mingi online arhiiv, kus on võimalik seda filmi vaadata/laenutada? Või ehk mingi muu võimalus?😊 Vein on varutud, küünlad ka olemas, aga film on veel puudu!

      Delete

Post a Comment