Kas vanusevahe on suhtes väljakutseks?

Foto on illustratiivne ja enamasti ei haaku teemaga.

Algselt soovisin pealkirjaks panna "Suhkrubeib avaldab arvamust." Mõistes, et ka parima tahtmise juures ei saa mind liigitada suhkrubeibede kategooriasse, pidin muudatused sisse viima. Kuigi pealkiri iseenesest on ju päris kutsuv ja äge😀 Suhkrubeib on siis nooremapoolne naisterahvas, kelle luksusliku elustiili maksavad kinni rikkad ja neist oluliselt vanemad mehed (allikaks on kõiketeadev Naistekas). Kahjuks või õnneks mind selle definitsiooniga sildistada ei saa. Kuigi aastaid tagasi mulle täitsa pakuti sponsoriks olemist. Vanema meesterahva poolt. Pakkumine ise nägi välja selline, et kui temal on soovi kohtuda, siis kohtume. Vastutasuks kingib/ostab ta mulle, mida minu kallis hing ihaldab. Viisakalt keeldusin. Kui see pole kaasaegne prostitutsioon, siis mis on? Igatahes, tundsin, et see pole absoluutselt minu teema. Arvesse võttes veel fakti, et tegemist oli/on  abielumehega. Maailm on huvitav koht elamiseks😀 Ilmselt ta poleks mulle sellist pakkumist teinud, kui see poleks eelnevalt töötanud. Seega, soovisin talle otsingutes edu ja lõpetasin suhtlemise. Teadmisega, et olen kordades enam väärt, kui selline suhtemudel...Küll aga peab tõdema, et minu kaks tõelist kooselu on just töötanud vanemate meesterahvastega. Vanusevaheks 10-12 aastat. Tulenevalt sellest on minult ikka ja jälle küsitud, kas suur vanusevahe on suhtes väljakutseks? Jagan Teiega natukene enda kogemusi :) 

18 ja 30 = 12 aastat elukogemuste erinevusi.

Tegelikult sai meie suhe alguse, kui olin just äsja 18 saanud ja olin lõpetamas gümnaasiumi. Hirmsalt põdesin enda noorust ja mingis mõttes ka kogenematust. Olgugi, et selja taga olid vinged pubeka aja avastused, siis tegelikult teadvustasin endale, et täiskasvanute maailmas olen veel päris algaja. Küll aga meeldis mulle teadmine, et pakun huvi noormehele, kes on küpsem, kogenum ja turvaline. See tundus huvitav. Enda vanused poisid olid veel poisid, kes kahjuks või õnneks ei tundunud olema suhtekõlbulikud. Olles natukene küpsem 18 aastane, kes oli oma pidutsemised õige varakult ära pidutsenud. Tundus 30ne aastane noormees just see, mida sellel hetkel vajasin. Eeldades enam sügavust ja vähem pinnapealsust. Sisaldades endas turvatunnet, mida soovisin ja alateadlikult otsisin. Peab tunnistama, et vanus ei olnud meie suhtes üldiselt tähenduslik komponent. Kui välja jätta vaid suhtealased kogemused. Mis minul puudusid ja temal olid olemas. Oli palju, palju asju, mida ma sellel ajal ei osanud mõista. Tulenevalt nooruse naiivsusest. Olgugi, et pidasin end küpsemaks teismeliseks, siis pikas plaanis jäi siiski mul kogemustest puudu. Lisaks mõistsin üsna kiiresti, et minu 30ne aastane väljavalitu alles otsib end. Stabiilsusest oli seega asi väga kaugel. Turvatundest rääkimata. Siinkohal ei saa kivi tegelikult visata vanusevahe kapsaaeda. Pigem oli see seotud isiksuseomadustega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vanusevahe mängis rolli, kuid ei olnud kindlasti peamine tegur.

Praegune suhe - vanusevahe 10 aastat. 

Tihtipeale mainitakse täiuslikku vanusevahet, mis on 4-5 aastat, kus mees on naisest vanem. Ma pole kunagi täiuslikkusesse uskunud, seega nagu järeldada võite, nii ka selle teema puhul. Suhted, mis on mingiski mõttes püsivamad olnud, on sisaldanud endas vanusevahet, mis on tublisti üle viie aasta. Praeguse elukaaslasega kohtudes olin 29 aastane ja tema just saanud 39. Kuni tänase päevani võin öelda, et vanusevahe pole meie suhtes määravaks teguriks olnud. Kui välja arvata fakt, mis on seotud perekonna suurendamisega. Kuidagi ei soovi järgida Soome president Sauli Niinistö´t, kes suutis isaks saada 69 aastaselt. Kuigi paljudele meestele ta eeskujuks siin on😀 Muus osas ma ütleks, et me pigem täiendame teineteist. Kuid see ei tähenda, et me ei viskaks nalja vanusevahe osas. Juba õige varakult, suhte alguses, küsisin peikalt, et kas tal keskeakriis, et soovib nooremapoolset naist enda kõrvale? 😀 Ja tema sellepeale, et kas mul on "daddy issues," et soovin kooselu endast vanema meesterahvaga😀 Tuleb tunnistada, et omajagu tegelikult tema lauses tõtt ka on. Ja nüüdseks ta on teadlik sellest. Kuigi alguses oli see nali. Nimelt oma teekonnal, kus olen palju tööd teinud iseendaga. Töötasin ka teemaga, mis seotud isa-tütre suhtega. Pole saladus, et naiste partnerite valikule on suur mõju just isa rollist. Nii ka minu elus. Ma armastan oma isa väga-väga palju, kuid kahjuks ei suutnud ta mulle minu lapsepõlves pakkuda seda, mida ma kõige enam vajasin - tähelepanu ja armastust. Mis ei tähenda, et seda ei eksisteerinud. Eksisteeris. Kuid varjatul kujul. Mitte nii nagu mina seda vajasin. Ja see on jätnud oma jälje. Sellepärast olen ka alateadlikult otsinud partnereid, kes suudavad pakkuda turvatunnet, stabiilsust ja tingimusteta armastust. Ja enamasti leidnud seda just vanemate väljavalitute seast. "Daddy issues" ei esine vaid naiste seas, samuti meeste seas. Peale selle on täitsa olemas "mommy issues." Ehk nagu arvata võib, siis oleneb see paljustki suhetest ema või isaga. Ja kuigi seda kasutatakse pahatihti naljana või isegi mõnitusena. Siis tegelikult on sel üsna sügavad põhjused ja tagajärjed. Millega soovitan tegeleda :) Neid mõista ja aktsepteerida. Lisan Teile ka ühe video siia.


Igatahes, tulles teema juurde tagasi, siis minu praeguses suhtes vanusevahe ei ole väljakutseks. Pigem on see tasakaalustav. Tähtsamal kohal on isiksuseomadused. Kuid see ei tähenda, et mu tulevane abikaasa ei oleks uhke oma noore väljavalitu osas😀 Ja see on väga äge! Suurimaks komplimendiks on olnud sõprade kommentaarid, kes on tulnud mind tänama. Jah, need samad sõbrad, kes alguses arvasid, et olen rahamaias Virolainen😀 Andestamine on voorus eksole. Tänanud on nad mind seetõttu, et olen oma tulevases abikaasas äratanud ellu elurõõmu. Avatud suhtlemise. Naeratuste jagamise. Pingevaba oleku. Tegelikult olen tema kasvamise protsessi kõrvalt kogenud ja tihtipeale võtnud aega, et seda talle peegeldada. Jagades kiitusi ja tunnustust. Iga mees seda tegelikult ju vajab. Asja eest muidugi :) See pole vaid ühepoolne. Mina isiklikult olen kordades rahulikumaks muutunud, kui aastaid tagasi. Ilmselt sisimas on mu lähikondlased mu väljavalitu mõjule äärmiselt tänulikud😀 Ka pisikene areng on ikkagist areng. Seega, antud suhtes on vanusevahe lihtsalt arvude kombinatsioon, kus mina olen ja jään alati nooremaks osapooleks😀

Seda teemat ajendas mind kirjutama tegelikult jutuajamised neidudega, kes on sattunud vanemate meesterahvaste huviorbiiti. Kes on mind usaldanud ja minuga oma kogemusi soovinud jagada. Suur vastutus tegelikult, kuid olen olnud siiralt tänulik usalduse eest. Omaltpoolt olen jaganud iseenda kogemusi, sest iga inimese lugu on erinev. Siin pole õigeid või valesid vastuseid. Kui ainult jätta välja seadusevastased suhted. Seadusega on karistatav täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isikuga suguühtesse astumise eest. Siinkohal jätkuvalt soovitan noortele neidudele motot "tark ei torma." Mida usaldusväärsemas suhtes Sinu esimene kord toimub, seda erilisem see kõik on. Peale selle, olen alati soovitanud usaldada oma sisetunnet. Kui tunned, et asi on kahtlane, imelik, mitte turvaline, siis ole nii armas ja usalda iseennast. Pole mõtet mängida tikkudega, kui on tunne, et see võib lõppeda tulekahjuga. Veelgi enam, küsimused on küsimiseks. Kaasa arvatud ebamugavad küsimused. Seega, küsi julgelt oma väljavalitult, mida iganes Sa soovid teada. Siit tuleb kohe järgmisena märksõna ausus. See on terve suhte peamiseks võtmesõnaks. Kõige lõpuks soovitan võtta aega, et teineteist tundma õppida. Mõlemas suhtes, kus vanusevahe mängis rolli, oli minu suurimaks sooviks mõista, mida nad minult soovivad? On selleks tähelepanu, seiklushimu või midagi muud? Muideks, seda küsisin ma iseendalt samuti. Võttes selle väljaselgitamiseks aega. Mõlema puhul lõppes see armumisega, mis muutus armastuseks. Esimeses suhtes see purunes. Antud suhtes see aina kasvab. Nagu ikka, siis ka antud teemaga seoses on inimeste kogemused erinevad. Leidub positiivsemaid kui ka negatiivsemaid lugusid. Pere ja Kodu on kirjutanud lausa artikli teemal "Suur vanusevahe suhtes - plussid ja miinused." Samuti on suhted.ee kokku pannud kirjutise teemal "Millal vanusevahe suhtes tähtsaks muutub?" Ma usun, et mu lugejad on teadlikud, et me ei lahka siin teadusallikaid😀 Kuid võtame nad siis üksipulgi läbi. Enda kogemustest tulenevalt. Alustame plussidest.

- Parem seks. Nii ja naa. Ei saa väita, et see alati paika peab ning kuldne reegel on. Olulisemal kohal on keha tundma õppimine ja partneriga arvestamine. Eksperimenteerimine ja nautimine. Seda võib igas vanuses teha. Olulisemal kohal on avatus, mitte number.

- Sisukamad vestlused. Minu kogemuste puhul võib nii väita, kuid taaskord mitte alati. Paljustki oleneb isiksusest. Ja teemade sobivusest. Huvidest. Mina usun, et igas vanuses inimestega on võimalik vägagi sisukaid vestluseid pidada.

- Üldine küpsus. Ei saa kindlalt väita. Olen kohanud 20ndates noormehi, kes on oma küpsuse poolest kordades üle 30ndatest meesterahvastest jne. 

- Juurde lisaksin veel omaltpoolt "tean, mida tahan" mentaliteet. Mis mingis mõttes haakub küpsusega, aga samas nagu mitte. Mulle on alati meeldinud mehed, kes on oma soovides kindlad. Mingi korrelatsioon siin vanusega võib olla, sest enamasti olen seda mentaliteeti siiski vanemate meeste puhul täheldanud. Nad on olnud enam teadlikumad, mida soovivad. Kuid see on puhtalt minu enda kogemustest tulenevalt ja ei saa väita, et see on alati nii.

Negatiivsed küljed. Siin nad on:

- Minevik. Kindlasti. Mida suurem vanusevahe on, seda enam on vanemal osapoolel "pagasit" kanda. Suurepärane on, kui pagas on sorteeritud ja vaid vajalik on kaasa võetud. Tihtipeale nii hästi ei lähe.

- Ebakindlus. Seda olen täheldanud küll, et kui vanema meesterahvaga koos olla, siis on nad hakanud põdema enda vanuse pärast. Selle peale olen taaskord nalja visanud, et kui mulla maitset suus veel ei tunne, siis oled jätkuvalt noor😀 Nad on uskuma jäänud. 

- Pere loomine. Ma tegelikult ei sooviks seda miinuste alla lahterdada. Aga oma ohukohad siin kahjuks on. Võib juhtuda, et oled noor naine, kes on enda kõrvale leidnud meesterahva, kellel on juba lapsed. Võib tekkida soovide konflikt. Üks soovib peret luua, teine aga seda, mis juba on, hoida. Minu väljavalitul eelmistest kooseludest lapsi ei ole. Seega, on see meie jaoks mõlema ühine (uudne) projekt.

- Koos vananemine. Kuna minu väljavalitute vanusevahed on olnud kõigest +10 aastat, siis sellepärast ma muret tundnud ei ole, et koos vananeda ei saa. Mida see muretsemine mulle üldplaanis anda võiks? Elu on habras ja olulisemal kohal on nautida igat hetke, seniks kuni neid jagub. 

Tegelikult on nii, et taaskord ei ole olemas univeraalseid tõdesid. Isegi kui me neid nii väga soovime punktidena näha ja niiviisi oma küsimustele vastuseid saada. Lõppkokkuvõttes on iga suhe siiski erinev. Vanusevahest hoolimata. Tähtsamal kohal on mõistmine, missuguse inimesega Sina soovid oma elu jagada. Suhte loote Te kahekesti, täpselt sellise, mis Teid mõlemaid rahuldab. Küll aga jätkuvalt soovitan tütarlastel/neidudel/naisterahvastel enam ja enam tegeleda teemaga isa-tütre suhted.  Suhted isaga mõjutavad meie enesekindlust, emotsionaalset arengut, partnerite valikut jpm. Siin on üks asjalik artikkel lugemiseks isarollist ja selle mõjust. Palju on tähelepanu pööratud emarollile perekonnas (just teaduslikust vaatenurgast lähtuvalt) ja vähem on tähelepanu saanud isarolli olulisus. Mõlemad on tegelikult tähtsad. Võrdselt. 

Kuigi, minu blogi ei ole kommentaaride osas just kõige aktiivsem koht. Siis palun Teid, keda teema puudutas, jagada oma kogemusi antud teemal. Ka vanusevahest, mis on vastupidine. Naine on vanem ja meespool noorem. Need on põnevad teemad ja tore oleks ka Teie kogemusi lugeda💕 Mis Teie arvate kas vanusevahe on väljakutseks või siiski mitte? Seekord siis sellised teemad! Varsti jälle💕

Comments

  1. Huvitav postitus, kuid mind niii häirib, et sa teed igast lausest lihtlause. Väga ebamugav on lugeda, kui ühe lause mõte ei ole lõppenudki, kui juba tuleb punkt. Saaksid nii paljudes lausetes hoopis koma kasutada ning üldpilt oleks hoopis teine. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on tegelikult täiesti teadlikult. Kooliõpilasena sain alatihti vastu päid ja jalgu, et omasin oskust lohisevaid liitlauseid kirjutada😀Nüüd siis olengi proovinud enam lihtlauseid kasutada. Kuid tundub, et pole ka päris hästi õnnestunud😀Proovin siis tasakaalu leida. Ma ei saa lubada suuri muutusi, aga ehk õnnestub! Aitäh tähelepaneku eest😇

      Delete

Post a Comment