Juhannuse tähistamine Eestis.


Tervitused taas!💖

Juhannus on siis Soomlaste Jaanipäev, mida ametlikult tähistatakse 22.06. Paar aastat oleme seda Soomes tähistanud ja nüüd viimased aastad oleme Eestisse põgenenud. Peamiselt põhjusel, et Eestis on kuidagi ägedam jaanidega seotud möll. Igas väiksemaski Eestimaa nurgas toimub midagi ja elu käib. Mulle see nii meeldib! Sellel aastal võtsime mõlemad sellesse aega minipuhkuse, sest tarvis oli jõuda ka Lätti. Püüdsin kogu reisi planeerida nii, et SuperAlko külastusest ei saaks peamine ning kõige olulisem vaatamisväärsus. Seega panin kokku reisiplaani, mis sisaldas endas peatumist Raplas kui ka Pärnus. Rapla on ja jääb minu jaoks alati eriliseks kohaks. Nimelt seal asuvad mu juured - mu armsad vanemad. Muidugi ei saa ka mainimata jätta lapsepõlve seiklusi ja noorusaja lollusi, mis igal külastusel ikka ja jälle südamesse poevad. Kuigi praeguseks on palju muutunud nii linnapildis kui ka inimeste endi eludes, siis on rõõm jätkuvalt olla osaks. Ainult ühe soovituse lisan, palun lisage linna keskväljakule natukenegi enam rohelust (loodust). Ma pole kaua aega nii betoonsel väljakul jalutanud, kui seda on Raplas😔 Siiralt loodan, et selle peale mõeldakse ja juba õige pea saab jalutada väljakul, mis on rohelisem ning värvilisem💖

Rapla linna uhkel betoonist väljakul.

Soovitused antud võib edasi liikuda. Täpsemalt siis Juhannuse ja Jaanipäeva tähistamise juurde. Esimest tähistamise rahulikult ja koduselt. Mängisime Mölkky´t (Soomes leiutatud viskemängu), tegime kuuli kümnevõistlust ning nautisime saunamõnusid. Väga mõnus algus puhkusele💖

Vanemad olid seekord võidukamad!

Jaanilaupäeval otsustasime külastada kohalikku simmanit, valides välja Kehtna. Viies enam peikat kurssi kodumaa traditsioonidega. Kohale jõudes oli meid ees ootamas üsna väsinud publik😀 No imestamiseks suurt põhjust otsida ei olnud tarvis. Nii mõnegi inimese jaoks algasid pidustused ilmselt mitmeid päevi tagasi😀 Pole kerge see Jaanipüha! Olgugi, et oli tunda väsimust, siis tundsin taaskord seda tunnet, et kogukonna üritused on võimsad ja olulise tähendusega. Tihtipeale olen toonud just selle peamiseks vastuseks küsimusele, mida kõige enam igatsen Eestis. Üritusi, mis toovad kogukonna(d) kokku. Elu ja melu, kus näed lõpuks ka oma naabrit ja saad ehk isegi sõbralikult paar sõna vahetatud. Annab võimaluse kuulumiseks ja olla osaks millestki suuremast. Siiralt loodan, et Eestimaa inimesed väärtustavad seda💕 Soomes ei ole sellised kogukonna koosolemised kahjuks kombeks ning tihtipeale tunnen sellest puudust - melust ja elust. 

Simmani kõige roosam külaline 😀😀


Tantsud tantsitud suundusime kohalikke vaatamisväärsusi uudistama. Täpsemalt Kehtna mõisa ja parki, mis oli minu jaoks esmakordne külastus. Mulle niiii meeldivad ajaloolised kohad, kus on eriline energia. Eriti toon esile mõisapargi puud, mille väge oli võimas kogeda💚


Osta ära! See on hetkel müügis.

Külalistemaja.

Tagasisõidul kohtamise imeilusat lehmakarja😍


Minu lemmik😍

Nagu mõista võib, siis kaua me seal simmanil ei hänginud😀 Vaatamisväärsustega tutvumine andis enam energiat, kui külapeo külalised😀 Kuid sellest ei ole midagi, kõik on millekski hea! Nagu näiteks saime tutvustada peikale vahvaid Raplamaa kohakesi ning olla omakorda osaks Eestimaa Jaanipäeva tähistamise traditsioonist. Väikestest kui suurtest jaanituledest, mis erinevates paikades helendasid. Soomes sellel aastal keelati jaanitulede tegemine ära, kes siiski otsustas keeldu rikkuda, sai korraliku rahatrahvi osaliseks. Kurb, kas pole? Seda enam oli eriliselt mõnus veeta pühad kodumaal, kus (veel) ei ole traditsioonid reeglitega rikutud. Hoiame seda!💕 Loodan, et Teil olid samuti mõnusad pühad ning kogusite/kogesite vahvaid hetki, mida meenutada. Pärnumaa seiklustest kirjutan järgmises postituses, mis hõlmab endas erinevaid üllatavaid kogemusi. Ei soovi siinset mõnusat õhkkonda negatiivsega külvata💖 Seega, õige pea jälle!

Comments