Puhates ja mängides - kevadvaheaeg paradiisis.

Soome bussijaamas ootamas bussi. Ma muidu käisin reisil koos peikaga😀

Tervitused taas!💕

Tahaks nii öelda need kuldsed sõnad, et niiiiii tore on olla tagasi, AGA kahjuks ma nii päris ei tunne. Eriti veel peale kultuurishokki, mis ootas meid ees Soomes. Jätame selle teema hetkel pausile ja alustame hoopis algusest. Jõulude paiku Eestis olles peika andis teada, et leidis päris hea hinnaga piletid Mallorcale 23.04-01-05. Järgmisena mainis ta, et ka ööbimine on broneeritud ja lähme reisile! Meie kodus käivad asjad nõnnaviisi😀 Ja ma armastan seda! Meie mõlema jaoks oli Mallorca uudne paigake ning minu jaoks täitsa esimene kord külastada ka osakest Hispaaniast. Tänases postituses ma ei hakka Teile reisikirjeldust kui sellist siia kokku kribama, vaid pigem jutustan sellest, kuidas me oleme õppinud üheskoos reisima ja millised reisijad me oleme. Individuaalselt, kui ka koos. Kui huvitab, loe edasi. Kui mitte, siis aitäh, et niigi kaua püsisid lainel 💕

Reisisell Jane kirjeldus. 

Olen oma lühikese elu jooksul väga palju reisinud, kuigi vanuseks on vaid 31. Lausa üle 30ne riigi, mis sisaldab endas riike, kus olen peatunud pikemalt, lühemalt. Puhates, elades, töötades, õppides. Olen grupis reisija, kui ka individuaalne toimetaja. Reisida meeldib igatepidi: lennukiga, bussiga, autoga, laevaga. Ühesõnaga kõigega, mis liigub. Mind iseloomustavad märksõnad: aktiivsus, minimaalselt lebamist, rohkelt avastamist, palju mängimist ja "päris" elu kogemine. Shopingureisid pole minu teema 😏

Reisisell M. kirjeldus. 

Mees, kes on oma elu jooksul samuti palju reisinud. Oma 40ndate eluaastate juures on tal au olnud samuti avastada üle 30ne riigi maailmas. Olles peatunud pikemalt, kui ka lühemalt. Töötades kui puhates. Eelistab enam lennukiga lendamist, kiirelt sihtkohta jõudmist. Kuigi on ka ise autoreisidel osalenud ja pikki maid maha sõitnud. Iseloomustavateks märksõnadeks on: puhkamine selle kõige sügavamas tähenduses. Mentaliteet "tark ei torma." Avastada jõuab, kuid alati saab taas külastada sihtkohta. Muuseume ja kirikuid võib vaadelda väljastpoolt, baare ja pubisid võib uurida seestpoolt😀

Nii nüüd kujutage meid kahte koos reisimas. Eeee, tekib väike konflikt? 😀Kuigi hea vaatluse korral võib leida nii mõnegi sarnasuse. Ja kui ma oleksin meie esimeste reisimiste ajal teinud kokkuvõtvaid põhjapanevaid järeldusi selles osas, et kas me ka muidu sobime, siis vastuseks oleks olnud suur punane tuli! Meie täitsa esimene ühine reis oli Tallinna, mille üle siiani tagasi vaadates naerame. See oli täpselt nii, et mul olid igasugu ägedad plaanid, kuhu peikat vedada ja proovisin kolme päevaga kogu Tallinna ära näidata, kui mõistsin, et see pole võimalik 😀Sest huvi nagu väga kaaslasel ei ole 😀Ta küll proovis huvi tekitada, aga no mind on raske sellistes asjades petta 😁 Siis proovisime ühiselt pakettreise. Esimene päris väljamaa reis oli meil Türki. Reis iseenesest oli tore ja vajalik, sest see suvi Soomes päikest üldse ei olnud. AGA väljakutse seisnes minu motoorses rahutuses, mis soovis enam avastada, aga paketti surutud oludes oli limiteeritud. See reis oli omamoodi murranguline, sest mõistsime, millised reisijad me individuaalselt oleme - üsna erinevad, kuid samas ka sarnased. Hea suhtlemise tulemusena püüdsime leida tasakaalu, et kõikide osapoolte vajadused saaksid täidetud. Järgmisel reisil Egiptusesse olid juba asjalood paremad, sest tasakaalu üheks allikaks oli põhimõte, et "puhkus ja mängimine käivad käsikäes." Nii ka tegime. Puhkasime, avastasime, mängisime. Siiski leidsime, et pakettreisid pole ikka väga meie värk ja meeldiv oleks ise toimetada nii kuidas hing ihkab! Gruusia oli siis meie esimene omaalgatuslik ettevõtmine. Põhimõte "mängimine ja puhkamine käivad käsikäes" käis meiega jätkuvalt kaasas ning suutsime väga ägeda reisi iseendile korraldada! Tõeline murrang! Lisaks selle reisimise ajal tutvustasin peikale Airbnb võimalusi, mis meesterahvale, kes muidu hotellides mõnuleb täitsa sobis. Nüüd siis Mallorca, kus suutsime lõpuks ometi kõik tasakaalu viia ja väga ägeda reisimise teha! Reis sisaldas endas nii puhkamist, aktiivset olemist kui ka mängimist. Mina olengi peikalt õppinud (olles seda ka eelnevalt maininud) lihtsalt olemise võlu. Peika, aga minult avastamise rõõmu ning seiklushimu. Me üldiselt ei planeeri reise ette, ainult majutuse ja sihtkoha. See on minu metoodika, mille üle olen ütlemata uhke. Olen terve elu niimodi rännanud, et avastan sihtkohas. Ja peika on selle hästi omaks võtnud. Nüüdseks on väljakujunenud, et peika broneerib majutuse, sest minu standardid on nendes asjades vähe madalamad, kui temal :) Sihtkohti valime enamasti üheskoos, kuid peikal on hea silm soodsatele lennupiletitele. Seega lennupiletitega tegelemine on tema lõbu, mida ta siiralt naudib :)

Veelgi enam, meil on nüüdseks vahva traditsioon tekkinud, mis tähendab, et reisidel olles viime üksteist kohtingutele erinevatesse sihtkohtadesse. Spontaanselt. Mitte ette planeeritult. Ja see on nii ütlemata äge! Olles natukene konkreetsem, siis näiteks ühel päeval viis peika meid autoga mägedesse. Teisel päeval tulin mina ideele, et rendime rattad ja lähme mereäärt uudistama jne. See suurepäraselt töötab. Eile tagasilennul arutasime sellel teemal, et kuidas me üheskoos arenenud oleme, suutes väljakutsetest üle olla, neist õppida ja koos kasvada ägedateks reisipartneriteks. Kuid see ausalt ei toimiks, kui me teineteist ei kuulaks ja üksteise vajadustega ei arvestaks. Mõned inimesed kutsuvad seda kompromisside loomiseks mina jälle tasakaalu leidmiseks. Kompromisside loomine seostub mulle alati millegi negatiivsega, et keegi peab millestki loobuma...tasakaalu leidmine on enam seotud sellega, et mõlemad arenevad, õpivad ja võidavad protsessist kui ka lõpptulemusest. Reisimine ei ole vaid sihtkoha avastamine, vaid tegelikult palju enamat ja suuremat. Üksinda reisides, kasvad Sa inimesena. Kaaslasega reisides koosloome ja areneme ühiselt. Mõlemad on hindamatu väärtusega. Ja reisimiseks võib siinkohal midaignes nimetada, olenevalt soovist. Rännates ühest kultuuriruumist teise või koduaiast lähimasse metsa. Mõte on jätkuvalt sama. 


Mallorca- imeline saar. 


Mallorca saar kuulub Baleaari saarte hulka Vahemere lääneosas, Hispaania idaranniku vastas. Saar on igasmõttes rikas oma olemuselt. Tuntud on ta ilusate randade, ajalooliste mägikülade, südant soojendavate vaadete ning kihava ööelu poolest. Meie reis õnneks ei jäänud turismihooaja kõrgpunkti, millest tulenevalt oli enam kokkupuudet kohalikega, kes on äärmiselt sõbralikud ja abivalmid. Hinnad on mõistlikud, kuid mitte vast kõige odavamad. Soomest reisimise üks eeliseid tavaliselt on, et ükskõik kuhu me ka ei reisiks, siis siiski leiame eest soodsamad hinnad 😀Nii ka seekord! Kuid väljas söömisele kulus meil tavaliselt kord 40-50€ (pudel head Cava´t on loomulikult juba hinna sees😏), mida ei saa nimetada väga odavaks... Ilmadega meil samuti vedas, enamasti oli päikeseline, natukene tuult ja ühel päeval saime vaid pilvisema keskkonna. Kuid ega "halb" ilm ole takistuseks! Tulles tagasi saare juurde, siis tegemist on ajalooliselt samuti huvitava paigaga, mille ajalugu ulatub u. 9000 aastat tagasi. Sisaldab see endas otse loomulikult erinevaid kultuure, kes kõik on omamoodi saare elule panuse andnud. Saar on väike, kuid armas ning lihtne on rentida auto ning sõita läbi kogu saar ühe päevaga. Vaatamisväärsusi jagub, mis hinge kõlama panevad ja südame alt soojaks kütavad!💕

Meie peatusime Palma de Mallorcas, ehk pealinnas. Südalinnas. Kasutasime taas Airbnb teenuseid ja jäime üldiselt rahule, kui välja jätta fakt, et arvasime, et üürime korterit iseseisvalt. Tegelikult tuli välja, et jagame korterit koos kahe kohaliku vennaga. Polnud hullu ja saime hakkama. Välja arvatud üks õhtu, kui vanem vend otsustas öösel oma tüdruksõbrast lahku minna ja neil olid käsil sügavad elu ja suhte alased analüüsid, mida minu vaesed kõrvad kõik läbi õhukeste seinte kuulma pidid. Õnneks puudus kõneluste lõpus kirglik lepitusosa😀Andestasin ja elu läks edasi. Ja ei lubanud sellel hetkel väga üldist meeleolu rikkuda! Avastada on pealinnas paljut ning jalutamine ühest punktist teise on imelihtne. Sammusime ikka korralikult mööda pealinna ringi. Lõpuks ei leidunud enam kohta, mis ei tundunud tuttav...

Palma tuntuim ehitis - gooti stiilis Lau Seu katedraal.

Ja sealne võrratu promenaad. 





Kohustuslik toidupilt samuti. 

Vanalinn sisaldab endas rohkelt armsaid kitsaid tänavaid. 

Kohalik rannas 😀 Turistide jaoks oli enam-vähem suvi, kohalike jaoks täitsa mõnus kevad.


Ratastega mööda mereäärt - arvesta proffidega. 


Nagu eelnevalt ka mainisin, siis ühel ilusal päeval viisin peika kohtingule, aga ratastega. Rentimine on lihtne, aga tasub kindlasti kindlaks teha eelnevalt, kas ratas on sõidukõlbulik. Rentimise ka suure rõõmuga kaks ratast, kuid kilomeetri läbimisel selgus, et peika pedaal ei viitsi enam ratta küljes püsida 😀Seega, jalutasime rattad käekõrval tagasi ja vahetasime ratta ümber. Vägev on see, et kogu saar on rattasõbralik ja spetsiaalsed rattasõiduteed on igalpool enamasti olemas. Küll aga on nii amatööre, kui proffe. Ja proffid on üldjuhul VÄGA kiired ning samastavad ennast autodega. Seega tasub ettevaatlik olla ning silmad/kõrvad sõitmisel (ka autoga) lahti hoida. See päev, kui ratastega vurasime oli pilvine, kuid selles oli omamoodi võlu ja jõud. Loodan, et saan seda Teile piltide näol taas edasi anda. Spontaanselt vurades läbisime 30km lihtsalt niisama! Vastu tuult😀 Ise, aga ütlemata õnnelikud😀💪



Need murjamid elasidki kivide sees/peal/kõrval, koos suurte karvaste rottidega.


Lihtsalt võrratu!


Kas randa ka saime? 

Ikka! Aga seekord otsustasime võtta "riski" ning sõita bussiga Illetas´se, mis asub kuskil 20min kaugusel pealinnast. Muideks, kohalik infrastruktuur on ütlemata hea ja professionaalne. Bussidega saab samuti peaaegu igalepoole, lihtsalt. Pilet maksab 1,50€ ainult lennujaama on 5€. Seega päris mõistlik hinnaklass! :) Esimesel päeval kui otsustasime randa minna või õigem on öelda, peika viis mind randa, siis taaskord polnud meil tegelikult suurt aimu, kuhu me lähme või mis meid seal ees ootab. Enda üllatuseks komistasime asukohta, millest sai meie reisi lemmik päikesevõtu koht. Kaunis eraldatud rannakene. Tuulevaikses kohas, kus sai vabalt kehavõlusid eksponeerida, ilma piinlikkust tundmata. Enesekindlad inimesed, ükskõik mis kujus, värvis või tegumoes on ikka ütlemata kaunis vaatepilt! Mitte, et ma rannas väikest pervot mängisin😀 vaid lihtsalt taaskord jõudsin selleni, et inimene, kes on iseendaga rahul, on ilus inimene! 💕





Selles rannas siis veetsimegi enamus oma hommikupooled. Ja ühel kaunil päeval õnnestus meil isegi näha delfiine! Sellega juhtus naljakas seik, sest ühel hetkel kogu inimmass telefonid käes pildistasid midagi. Minu esimene mõte oli, et kas keegi upub või on mingi vaatamisväärsus merel. Mõlemal juhul see naljakas inimene ju pildistab/filmib, et jäädvustada. Seekord õnneks oli tegemist vaid delfiini perega, kes tulid meile tere ütlema. No niiii äge! 💕


Kohting mägedes - lihtsalt vau!

Meie nupsik Fiat Panda!

Ühel päeval siis otsustas peika mind viia kohtingule mägedesse. Selleks retkeks oli loomulikult oluline rentida auto. Võimalusi selleks jagub. Hinnaklass on mõistlik ning võimalusi jagub igale maitsele. Meie valik osutus nunnule Fiat Pandale. Koguhinnaks (rent/kindlustus/täis paak) 60€ kogu päev. Kui Te kunagi mu peikaga kohtute, siis ta võib mahlakalt kirjeldada minu esmast hirmu selles autos😀 Ma nii hirmsasti kartsin, sest pole kunagi nii väikeses autos olnud. No ausõna, selline tunne oli, et iga tuuleiil pühib meid lihtsalt teelt välja 😀Kuid nagu ikka inimene harjub kõigega....nii ka mina! Peika sai suurepäraselt hakkama juhtmisega ja minu ülesandeks jäi kaardi lugemine ja sihtkohtade väljavalimine! Koostöö sujus suurepäraselt ning läbisime marsruudi Palma- Alcudia- Pollenca- Soller- Valdemossa - Palma.  Ma olin unustanud, mis tunne on autoga mägede vahel sõita, eriti arvesse võttes fakti, et kardan kõrgust 😀 Kuid sellel retkel taasarmusin ma oma väljavalitusse, milline mees! Kõigega saab hakkama ja veel väga hästi 😍 Väga sooviks Teile siin enam kirjutada sellest retkest, kuid ma tunnen, et pildid suudavad rohkem väljendada seda ilu, jõudu ja armastust, mida teekonnal kogesime. Hingematvalt ilus!














Mägedes peitub sõnuseletamatu jõud, kus taaskogesin alandlikkust ja tänutunnet, et saan selles suures ja vägevas maailmas osaks olla🙏 Elu on ikka imeline!


Oluline missioon sai samuti täidetud!


Eelmisel suvel oli au olla osaks oma tädipoja pulmast, kus jagati mulle ülesanne. Pruudi poolt. Ülesanne seisnes siis selles, et valitud inimesed said pruudi endisest perekonnanimest ühe tähe. Mina sain L-tähe ja pidin selle väärikalt ära saatma. L-täht on nüüd omadega Mallorcal, reisis kaugele ning veedab mõnusalt aega päikese käes mõnuledes 💕Mission completed! 💪

💖

Rääkides veel erinevatest missioonidest, siis sellel reisil mu armas tulevane abikaasa võttis ülesandeks igal hommikul meile hommikusöök meisterdada. Ilma nurinata ja täiega nautides kokkamist! Ma olen üks ütlemata õnnelik naine, sest see elukene, mis vahel on mind karmilt kohelnud on nüüdseks mind hellalt hoidma hakanud💕 Seda tänutunnet on raske taaskord sõnadesse panna ja tegelikult ei peagi punnitama. Oluline on, et see on olemas ja peika seda igapäevaselt tunnetab ja mõistab. Armastust, mida üheskoos hoiame ja jätkuvalt loome. 



Teate armsad lugejad/vaatajad nüüd ongi aeg lõpetada. Loodan, et suutsin Teile edasi anda kasvõi natukenegi sellest, mida kogesin. Reisimine on luksus, mida ei tasu iseenesestmõistetavalt võtta. Elame ajastul, kus piirid on valla ja võimalusi seiklemisteks/rändamisteks on mitmesuguseid. Kuid selle kõige juures tasub ka mõelda, mida üks või teine sihtkoht Sulle annab? Ja vastupidi. Sellel reisil õppisime me peikaga koos, luues ühiselt. Ja nautides arengu tulemusi, olles õppinud eelnevatest reisidest. Nüüdseks võib vast öelda, et kaks erinevat vanderselli on lõpuks leidnud ühise reisimise oskuse. Aega võttis, kuid see oli seda kõike väärt! Ees on ootamas augustikuus Albaania ja sügisel juba natukene ekstreemsem sihtkoht, mida hetkel veel ei avalikusta. Kuid õige pea! 

Enne, kui päris puntki panen, siis on oluline ka lahti seletada kultuurishoki tähendus, mida kirjutamise alguses mainisin. Tulles tagasi romantilisest Mallorcast, oli meid ees ootamas Soomes õudusfilm, nimeks ehk "Purjus Zombieland." 1.mai tähistati siin Vappu´t, mis riigis, kus puudub alkoholi tarbimise kultuur on iga aasta üsna ekstreemne ettevõtmine. Ja nii me siis saime osaks selle kõige kurvemast poolest, inimestest, kes vaarusid ringi kui liikuvad zombied, räuskasid ja laamendasid. Nägid välja nagu vesi oleks mitmendat päeva kodudes kinni keeratud ja pesemine keelatud. Kole vaatepilt! Minu soomlasest peikal läks esimest korda süda pahaks ja ega minagi alla jäänud. Kultuurishokk missugune! Kurb ja valus, kui aus olla. Täna peidame end veel koduseinte vahel, lootes, et taastume kiirelt 😀 Eks elu on igaühe enda kätes, samamoodi elamise oskus. Kuid mina soovin jätkuvalt, et minu elu on erootiline romantiline komöödia. Nii on lihtsalt kordades ägedam seda maailma kogeda!💕 Hoidke endis rõõmu ja nagu ikka - varsti jälle! 😘

Comments