Luba mul olla naine ja ma täidan kõik Su soovid.

💙

Tervitustega päikeselisest Soomest!

Tänase teemaga on taas nii, et jalutades tööle välgatas mu ajurakukeste vahel täpselt see lause, mis on postituse pealkirjaks. Mis tähendab omakorda, et sellel teemal tuleb natukene siin arutleda. Taaskord puudub mul mingisugune konkreetne mõte või teostus. Lasen lihtsalt mõttel voolata. Vaadates kuhu see meid juhib...

Alustame üldse sellest, mida tähendab olla naine. Siinkohal ma ei hakka bioloogilisi-füsioloogilisi iseärasusi lahkama, vaid arutlen laiemalt. Kes on mind eelnevalt lugenud, siis ilmselt ka teate, et olen vanem õde ja mul on noorem vend. Seega mingis mõttes olen alati endaga kandnud vastutavat rolli. Oma vanemaid olen Teile samuti siin esitlenud. Mõlemad on väga ägedad kujud, iseloomuga! Ja minule on nad pärandanud omaltpoolt kõik, mis neis peidus😀 Ühesõnaga täis pagas, millega olen siis püüdnud elu jooksul toime tulla. Pesas kasvades meil vennaga mingeid konkreetseid soorolle peale ei surutud ja tegime kõike. Kokkamisest kuni aiatöödeni. Olime üsna vabad lapsed, aga vanemate valvsa pilgu all (heas mõttes). Vanematel jälle on läbi aegade välja kujunenud oma rollid...ma ei teagi, kas teadlikult või mitte (peab välja uurima:) Isa on olnud perekonna aju, ema on olnud perekonna süda. Heas mõttes tasakaalustavad teineteist. Ja ema, kui esimene naine, kellega oli au kohtuda siin maailmas on kindlasti minu eluteed väga tugevalt mõjutanud. Hoolivuse, tingimusteta armastuse ja õrnusega. Teiselt poolt jälle tugevuse, sihikindluse ja mitmekülgsusega. Üllatus, üllatus! Kuid sellele vaatamata, olen siiski oma elu ise kujundanud... samas kandes endaga kaasas arusaama naiseks olemisest, kui õrnuse ja tugevuse kombinatsiooni.

Olin väike tüdruk, kes ei kasvanud üles Printsessina, vaid pigem Sitarattana (hellitavalt)😀 Mulle meeldis mängida poistega enam, kui tüdrukutega. Tüdrukud kukkusid nutma iga väiksema asja peale ja solvusid, kui midagi ei meeldinud. Poistega oli lihtne, neid lihtsalt pisiasjad, kui sellised ei huvitanud. Nendega oli kordades huvitavam onni ehitada, metsa ära eksida ja poodi mängida. Põnevad tegelased, kellega sai igasugu ägedatel teemadel vestelda. Ja nii ma läbi aegade otsisingi enam sõprust poiste seast ja eemaldusin tüdrukute maailmast, mida ma päris hästi ei mõistnud...küll aga mingil imekombel olen ma siiski leidnud endale vahvaid sõpru, kes on täitsa naisterahvad! Mitte päris traditsioonilised ilmselt, heas mõttes erilised ja isemoodi 👌

Nüüd hüppame ülikooli/enesearengu aastatesse. Oh jah, kümme aastat, kui mitte enam olen siis investeerinud õpingutesse. Ja see on olnud prioriteet nr.1. Finantsiliselt väga keeruline. Emotsionaalselt samuti. Vaimselt ka. Aga seda väärt. Olen olnud õpilane, samal ajal töötades, et ellu jääda. Sõna "naine" oli ainult selles osas olemas, et mul on kaks rinda, allkorrusel naisele omased suguelundid ja that´s about it. Oli aegu, kus mul ei olnud söögirahagi, rääkimata, siis sellest, et olla kaasas moetrendidega turul või osata vägevaid kokandusnippe. Või midagi enamat. Kuid ma mäletan nii hästi aegu, kus käisin jalutamas ja soovisin olla "päris" naine. Teadmata, mida see tegelikult tähendab. Või mida ma selle all silmas pean... Oma teekonnal olen kohtunud igasugu erinevate inimestega. Ka väga sügavate ja spirituaalsete olenditega. Ja üks nendest armsatest inimestest edastas mulle aastaid tagasi sõnumi. Tööta oma naisenergiaga, sest Sinus on nii palju meesenergiat. Leia tasakaal. Kuna olen olnud üsna iseseisev juba õige noorest peale, selline ellujääja tüüp, siis olen vastutanud, tegutsenud, kontrollinud ja võistelnud oma koha pärast siin ilmas. Tundus loogiline, eriti vaadates tagasi oma eluteele. Aga mis asi see naisenergia on? Ja kuidas seda leida? Need olid küsimused, millele soovisin leida vastused. Pikkade otsingute tulemusel, avastasin, et naisenergia on olemine kõige kõrgemal tasemel, armastuse seisund. Alguse saab see enesearmastusest, mis on tingimusteta, omakaspüüdmatu, hell ja õrn💛

See avastamise retk on olnud ütlemata põnev ja huvitav. Ja pean ausalt tunnistama, et päriselt on naiseks olemise tähendus jõudnud minuni alles antud suhtes, kus hetkel olen. Miks? Sest mu tulevane  abikaasa lubab mul olla naine. Ma ei pea olema enam tugev ja mängima ellujääjat. Kontrollima, tegutsema ja vastutama. Ma olen täielikult alistunud. Lubades tal olla juhtiv, tugev ja kaitsev mees. Kuid samal ajal tantsime me seda tantsu koos, paaris. Valitud muusika saatel. See on nii uskumatult hea tunne, mida ma pole kunagi varem saanud ega ka osanud kogeda. Vabastav. Naiselikkuse õpetaja ja lauljanna Peruquois on öelnud nii:

„Naiselikkus on armastuse olemusse juurdunud – see on sensuaalsus kehas, puudutuses (nii füüsilises kui vaimses), avatus ning mehe ja elu täielik aktsepteerimine. Kui naine on oma põhiolemuses, siis ta loob ilu kõikjale, kus ta käib. See on midagi, mis on füüsilise ilu taga ja mille kirjeldamiseks ei ole sõnu. Naiselikkus on justkui aroom mehele, mis on nii võrgutav ja vastupandamatu. Naiselikkuse kogemiseks ja kehastamiseks, peab naine tulema oma sensuaalsesse kehasse. Naine ei saa olla õrn ja sensuaalne, kui tal puudub kontakt oma kehaga ja ta ainult mõtleb, mõtleb, mõtleb. Hingamine on esimene, mis naist kehaga ühendab.“ (Allikas: Triin Hio ja Merliis Sule artikkel "Müstiline naiselikkus - tee õnneliku suhteni")

Seekord siis sellise mõttelõnga harutamine. Mina igatahes jätkuvalt hoian endast naiselikkust/naiselikkuse energiat ja seda kõige kõrgemas tähenduses. Ei, mitte väliselt erinevate asjadega eksponeerides. Vaid sisemiselt, olles kontakstis iseendaga. Kui see on paigas, siis kiirgab see ka väljapoole. Ja on täiesti okei teha vigu, olla mitte perfektne, omada halbu päevi, teha seda, mis on parim mulle ja olla mina ise, kõikide eripäradega, mis peidus💛 Varsti jälle!

💙

Comments