Vahel on hea, kui mees on ära.


Tasapisi jõuab kevad ka siiapoole 👌

Tervitused taas!

Tänase teema toon taas Teieni elust enesest, ehk siis täitsa enda kogemustest. Nagu ikka, siis inimesed on erinevad, mis omakorda tähendab ka seda, et suhted on erinevad. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Igatahes, suhe minu tulevase abikaasaga algas kaugsuhtest, millest olen Teile ka eelnevalt kirjutanud. Üsna suhte alguses tegin selgeks, et mulle pikas plaanis selline mudel ei sobi. See lihtsalt ei ole minu jaoks ja ma ei ole läbikäiguhoov, kus vahel saab peatuda. See talle sobis ning andsime kaugsuhtele täpselt aega aasta, teadmises, et peale seda kolime kokku. Nii ka juhtus. Kuid selle kaugsuhte perioodi käigus mõistsin, et siiski pean harjuma sellega, et tulevane abikaasa on vahepeal ära, tulenevalt tema tööst. Alguses oli see mulle raske, sest alustasime kooselu mulle täiesti tundmatus linnas nimega Kankaanpää, mis tähendas seda, et olin enamuse aja täiesti üksinda. Kuna Kankaanpää on pisikene Soome linn, kus väga palju ei toimu, siis ega seal suurt midagi teha ei olnud. Ja minu päevad möödusid lõputööd kirjutades ja kohalikus jõusaalis käies. Üsna tüütu, kuid inimene harjub kõigega. Mind toetas teadmine, et peagi kõik muutub, sest selge oli see, et see linn ei ole minu jaoks. Millest tulenevalt peika alustas tööotsinguid Helsingi piirkonnas. Algus ei olnud paljulubav, kuid teatud aja möödudes sai ta suurepärase pakkumise, mis andis rohelise tule kolimisel Helsinki. Taas pakkisime oma kodinad ja alustasime "uut" elu pealinnas. Nagu Te kõik teate, siis seekord oli valitud sihtkoht meile mõlemale uus ning algas elu ehitamine uues piirkonnas. Seekord, aga ühiselt. Sisseelamise aasta sisaldas endas erinevaid emotsioone, väljakutseid kui ka rõõme. Peika alustas uuel positisoonil, kus õppimisel oli oma osa + aeg-ajalt oli vaja kodust eemal olla. Mina aga keskendusin oma koha leidmisele pealinnas, kuhu ma ei olnud oodatud. Keegi mind punase vaiba saatel ei tervitanud, lillesülemitega üle ei valanud ning tööpakkumistega üle ei kuhjanud. Sõpradeks ka vabatahlikult end ei pakutud. Seega on tulnud ise leida võimalusi. Tänu peika toetusele (mitmekülgselt) ületasime esimese aasta päris okeilt, aga igakord kui ta pidi taas eemal olema oli tal mure, et kuidas ma saan üksi hakkama. Täpsustan nüüd ka eemal olemise tähendust. See tähendab näiteks mõnes kuus - nädal, kaks või isegi kolm eemal. Aus on tunnistada, et sisseelamise aastal olid eemalolekud minu jaoks rasked, sest tihtipeale tundsin end üksi ja teadmatuses, kuidas seda elu siin siis ikkagi ehitada. Lisaks külastasid mind mõtted, kas see kõik on ikka minu jaoks? Kuid siis tulin suurepärasele mõttele, et see on hea aeg kodumaa külastamiseks ja tihtipeale peika äraolekul sõitsin Eestisse. See töötas ning ühel hetkel muutus väärtuseks omaette. 

Sellest aastast aga mul nii palju vaba aega enam ei ole. Kuna olen leidnud töö + lisaks annan joogatunde. Seega, kui peika on pidanud töö tõttu eemal olema, siis mina enam nii lihtsalt ära minna ei saa ja nüüdseks olen sellega heas mõttes leppinud ja seda aktsepteerinud. Lisaks olen suuteline eemalolemise positiivseid külgi enam märkama. Võttes seda kui vaheldust ja võimalust armastuse tugevdamiseks. Jagan ka Teiega mõningaid plusse:

- Aeg iseendale. Aeg on loomulikult suhteline mõiste, kuid minule on andnud see võimaluse tegeleda sellega, mis mulle meeldib. Ehk siis töötada oma unistuste nimel. Lisaks on veel :
  • Rohkem aega lugemiseks. Ma armastan lugeda ning alati, kui peika on eemal loen väljavalitud raamatuid.
  • Enam aega kirjutamiseks.  Ilmselt tähelepanelikud lugejad on märganud, et tihtipeale olen postitustes maininud, et peika on taas eemal ja mul on aega kirjutamiseks. Nii ka on. Enamus postitusi kirjutangi siis, kui peika on pikemat aega ära :)
- Koosoldud aeg on enamasti ilus aeg.  Meie jaoks tähendab see seda, et aeg, mis me ühiselt veedame on seda enam tähenduslikum ja väärtuslikum. Hindame kvaliteetaega teineteisega ning võtame sellest maksimumi. 

- Kirgastab omavahelist "integratsiooni."  Seks on elu väga oluline osa ja tervisele kasulik👌 Eemalolek mitte ei tapa kirge, vaid hoiab seda enam säravamana.

- Parem suhtlus.  Eemalolek ei tähenda seda, et elu peatub ja suhtlus kaob. Suhtlemine on hea suhte alus! Me üksteist sõnumitega üle ei külva ja telefonikõnedega teineteist ei ahista. Aga siiski suhtleme ja jagame teineteisega mõtteid ja toimunut. Seda enam on see erilisem ja tähenduslikum, kuna annab võimaluse selekteerida olulise ja mitteolulise info vahel.

- Omavahelise side tugevnemine. Armastus on vabadus ja usaldus on terve suhte alustala. Peika suurim hirm alguses oli see, et tema eemalolemised ühel hetkel väsitavad mind ja tüdinen sellest ära. Olen omaltpoolt kinnitanud, mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega, et hirmuks ei ole põhjust. Usaldus loob kindlustunde ja olla olemas ka distantsilt on oskus omaette! Nii nagu mina talle, nii ka tema mulle. Oleme olemas teineteisele ka siis, kui vahemaa on vahel. Usaldades.

- Vähem rutiinset elu. Igasugused muutused annavad võimaluse rutiini lõhkumiseks. Peikale on eemalolekud suurepärased võimalused tavarutiinist (tööl) eemalduda ning keskenduda millelegi muule, teises keskkonnas. Pakub vaheldusrikast olemist ning omakorda annab võimaluse teha seda, mis meeldib. Nii ka mulle :)

- Parem elukvaliteet.  Meie mõistes tähendab see seda, et peika teenib lisa sissetulekut, mis annab võimaluse "paremini" elada. Rohkem reisida ning elu nautida :)

Kivil istus väike Jane, mõtles küll ta on lahe 😀

Eks neid punkte ole veel ja veel ning võiks ju urgitseda mõne miinuse ka välja. Muidu tundub nagu lust ja lillepidu see eemalolemine 😀 Suurim miinus vast vaatab vastu siis, kui meil on plaanis siin mõni mini-inimene perekonda lisada. Kuid ka sellel teemal oleme juba vestlenud ja alguses see kindlasti tähendab seda, et vähem eemalolemisi ja enam kodus püsimist. Eriti kui mini-inimene ei suuda peale söömise, magamise ning mähkmete täitmise suurt midagi teha. Ja kuna meil siin puudub igasugune tugivõrgustik, siis ilmselgelt vajan sellel ajal abikäsi + selget mõistust, kes on vajadusel olemas. Laps ei ole ühepoolne projekt ja vajab mõlemat lapsevanemat. Ja oluline on vast mainida ka seda, et peika on üsna teadlik sellest, et oluline on hoida tasakaalu äraolemiste ja koosolemiste vahel. Ma saan üksi hakkama, aga minu maailmas tähendab paarisuhe siiski seda, et suhtes on kaks inimest, kes ikkagi on enamuse aja koos. Siinkohal ei soovi ma liiga teha inimestele, kellel on käsil teistsugused mudelid, kui see töötab, siis super! Igaühele oma :) Mingites asjades ma ise isiklikult lihtsalt ei ole nõus kompromisse tegema ja minu jaoks ei ole kaugsuhe midagi, mida ma soovin ja vajan. Been there, done that! Aga kui mees (vastupidi samuti) on vahel ära, siis see on vaid positiivne boonus!💛 Seekord sellised teemad ja loomulikult varsti jälle!

Comments