Soome tegi seda taas!

See on kõik, mis mu armsast (esimesest) kaktusest on järgi jäänud...aga see pilt ütleb rohkem, kui sõnad👌

Ei tahaks nüüd uhkustada, aga 20ndal märtsil (rahvusvahelisel õnnepäeval) avaldas ÜRO värske õnneraporti (World Happiness Report 2019) tulemused. Ja oh seda õnne, teist aastat järjest on tugeval liidripositsioonil Soome 👏 Olen ikka valinud ütlemata õnneliku riigi oma kodukohaks 😃Selle pingerea moodustamisel võetakse arvesse igasugu erinevaid tegureid, nagu näiteks sissetulekut ühe elaniku kohta, vabadus, oodatav eluiga, sotsiaalsüsteem, lahkus ja usaldus riigi vastu. Ei vaidle vastu need valdkonnad on siin päris tugevad. Ja Soome on igati oma esimest kohta väärt. Lisaks veel omaltpoolt hindan väärtussüsteemi olemasolu ning mentaliteeti, et inimene on oluline. Loodus on samuti hoitud, ning jätkusuutlik lähenemine toetab igat ettevõtmist. Murekoht, aga väljendub selles, et oktoobrist kuni märtsi/aprillini pole seda õnne üldse märgata. Elu on reaalselt kui välja lülitatud, inimesed sealjuures samuti. Masendus võtab võimust ja õnnelikkust väga teistega jagada ei soovita 😅Eks kodumaal ole sama tendentsi märgata. Põhjamaade värk üleüldiselt. Päris elu toimub ainult siis, kui päike sirab taevas ja sügis/talveriided on ära peidetud. Ja eks peab tõdema, et ongi tegelikult keeruline ellu jääda selles pilkases pimeduses. Ega ilmaasjata ei öelda, et Põhjamaade inimene on ellujääja tüüp 💪 Suurte raskuste kiuste me ikka ja jälle suudame selle pilkase pimeduse ületada ja kergendusega ohata, et lõpuks ometi on see pime aeg möödas. Kahjuks pole me oma asukoha poolest päikesevalgusega õnnistatud ja enamus aja veedame koopainimest mängides, kes otsib koopa lõpust valgust. Kuid valgus on olemas, iseasi on see, millal me selleni jõuame. Nagu praegu. Ootame ja ootame, aga meid toetab teadmine, et ühel hetkel päike tuleb niikuinii ja valgus siiski võidab!

Nende aastate jooksul, kui olen siin naaberriigis õppinud, elanud kui ka töötanud, siis on mul olnud hetki, kus tahaks kohe jalamaid kohvrid pakkida ja põgeneda kui ka neid hetki, kus näen ennast siinses keskkonnas vanaduspõlve veetmas (aga kindlasti peaks suvekodu kuskil kaugemal olema😀). Soome ja Eesti on omamoodi sarnased, kuid teisest küljest jälle väga erinevad. Ja selles peitubki võlu! Kõige keerulisem siinoldud aastate jooksul ongi olnud minu jaoks üldine emotsioonitus ja tühjus. Võib isegi öelda väsimus? Tänavapildis ausalt rõõmsaid inimesi kohtab harva. Eriti pimedatel kuudel. Müüjad, teenindajad, ühistransportide juhid on ainsad inimesed, kes naeratavad ja kellega saab naeratusi jagada. Üldiselt aga on üks morn olek ja koopainimese hoiak. Tunnetuslikult on see tegelikult keeruline. Peikaga oleme leppinud kokku, et me ise oleme teineteise päikesed😀 Ausaltöeldes on mulle seda päikeselisust enam kaasa antud (tänks ema ja isa!), kui talle, aga ta püüab ja see on ütlemata armas. Kui ta vahel muutub selliseks torisevaks päkapikuks, siis ma lihtsalt suunan teda kenasti lausega, "et Sa lubasid, et Sa kunagi ei muutu traditsiooniliseks Soome meheks😀" Töötab! Väga hästi töötab! Ja ka minul on oma hetki, kus ma lihtsalt väsin ära ja siis tema jälle suunab mind lausega: "Eesti naine on väsimatu😀" Ühesõnaga, toetame üksteist huumoriga, sest muudmoodi on seda pimedat aega üsna keeruline siin üle elada. Seda pean küll nentima, et Helsingis on siiski natukene lihtsam, kui Oulus olles, sest talveperiood on siiski lühem, kui põhjas. See on juba väga suur muutus! Oulus olles ei ma ette teadnud, kas lumi sulab ära aprilli lõpuks või hoopis mai keskel. Seega, asukoha muutus on olnud igati meeldiv :) Kui jätta kõrvale see üldine masendunud olek tänavapildis, siis mulle meeldib siin. Inimesed on abivalmid (kui abi küsida), sõbralikud ja ausad. Kuid tunnistan ausalt, et vahepeal on hea Eestit külastada ja vanematekodus patareisid laadida. Olen õnnelik, et mul see võimalus on. Immigrant olla Soomes ei ole lihtne, aga sellel teemal ma pikemalt selles postituses ei peatu, olen sellest kirjutanud küll ja küll. Täna on õnnega seotud teemad😊 Jagan Teiega ka ühte humoorikat videot, kus seatakse küsimuse alla, kas Soome on tegelikult maailma kõige õnnelikum riik.


Eks nagu ikka, õnn/õnnelikkus on suhteline mõiste ja iga inimese jaoks erinev, kaasa arvatud väljendusviis. Mõned soovivad seda jagada kogu maailmaga, teisele sobib jälle vähe tagasihoidlikum viis. Ma vahel sooviks, et soomlased päriselt ka mõistaksid, et neil on oma kodumaaga väga vedanud. Vähem virisemist ja rohkem tänulikkust🙏Peale selle, rohkem õnne peegeldamist elamises ja olemises! Igatahes, olen õige riigi oma kodupaigaks valinud, sest juba kaks aastat järjest oleme saanud maailma kõige õnnelikuma riigi tiitli💫Õnn on jätkuvalt minuga!👏

Comments