Kuuse2 või Männi1? - Käitumismustrite kordus.

Kirsipõõsas raske lumekoorma all :)

Tervitused taas väga lumisest Soomest :)

Meil on siin heas mõttes lumeuputus. Pole olnud päeva, kus taevast ei sajaks valgeid helbeid maapinnale. Mulle isiklikult väga meeldib! Kuigi liiklemine on aeg-ajalt raskendatud, sest lihtsalt kõnniteed on nii täis tuisanud, et raske on seal sumbata. Kuid siis tuleb lihtsalt varuda natukene enam aega, et jõuda ühest punktist teise õigeks ajaks :) Kuid mitte ilmast ei soovinud ma Teiega täna rääkida. Vaid pigem käitumismustrite kordusest...ja selleks olen valmis Teile jagama ühte intsidenti, mis leidis aset just enne minu lumelaua reisi Tahkosse. Siinkohal on mul Teile vaid üks palve. Mitte anda hinnanguid, analüüsida ega kritiseerida. Vaid lihtsalt lugeda ning siinkohal küsida endalt küsimus: missugused käitumismustrid on omased minule/minu partnerile?

Alustuseks soovin Teile illustreerida teadliku mõistuse ja alateadvuse erinevusi. Teaduslikult on tõestatud, et alateadvusel on meie tegevustele väga suur mõju. See pole mingi üllatus. Teadlikku teadvust kasutame vähe. Enamasti juhib meid alateadvus, kuhu oleme salvestanud aastate jooksul vajalikku kui ka palju mitte vajalikku. Teaduslikult tegelikult ei ole tõestatud, kui suur on see protsent, aga müüdid liiguvad ringi, et see võib jääda 20% teadlik mõistus ja 80% alateadvus. Kuid see varieerub ja oleneb palju ka inimestest endist...



Mida see siis tähendab? Lühidalt tähendab see seda, et meie tegevused, reaktsioonid, uskumused, mõtted, emotsioonid on stimuleeritud erinevatest programmidest, mida oleme salvestanud alateadvusesse. Kui Sa arvad, et oled midagi "ära unustanud", siis on see illusioon. Reaalsuses oled tegelikult kõik salvestanud ja kannad endaga kaasas. Hea uudis on see, et kui kunagi oli ütlus, et "vanale koerale uusi trikke ei õpeta", siis tänapäeval on see muutunud ja see ütlus on asendunud sellega, et "ka vana koer suudab õppida uusi trikke." Mis tähendab seda, et me suudame õppida iseendast enam aru saama. Veelgi enam, suudame õppida käitumismustreid muutma. Et seda teha peame me kõigepealt mõistma, põhjus-tagajärg seose/id. Ehk siis, mis viib milleni? Ja miks?

Nüüd on hea aeg Teile tutvustada ühte mustrit minu peika elus. Ilmselgelt pole Teile üllatus, et inimsuhted on teadus omaette. Iga inimene on eriline ja erinev isemoodi. Peale selle igaüks meist kannab kaasas oma mälupulka, mis tähendab, et me ette tea, mis sinna kõik salvestatud on. Tihtipeale, ei tea me seda isegi. Kaaslasest siis rääkimata. Ühesõnaga, kui kaks inimest kohtuvad...siis on nad kui kaks üllatusmuna. Kunagi ei tea, mis seal sees on. Vahel läheb paremini, teinekord jälle mitte nii meeldivalt. Tore on see, et tegelikult on meil võime üksteist toetada, aidata ja ravida. See on koostöö kõrgeim vorm. Õppida teineteiselt ja kasvada koos. Tuues üksteises esile parima, samal ajal lihvides nõrgemaid külgi... Huvitav ja avastamist vääriv maailm :) Ja konfliktidel on selles maailmas vaid edasiviiv jõud.

Kuidas mind tänavale tõsteti?

Loodus annab jõudu 💖

Alustada tuleb sellest, et rutiinil ei ole minu elus kohta. Selline see hüpiku elu kord on :) Ehk siis hüperaktiivse inimese :) Hea näide on see, et okei ma suudan kolm päeva järjest teha samu asju, sama päevakava, kuid neljandal päeval soovin ma põgeneda ja plahvatan. Seda otseses mõttes. Tunnen end kui vangis, piiratuna ja elu raiskamas. Aastatega olen õppinud selle tundega elama, seda ära tundma, seda ennetama. Kuid vahel ma siiski unustan...inimlik. Ja ka sellel saatuslikul päeval andsin ma lihtsalt sellele tundele vaba voli. Eelnevalt olin olnud rutiinis: töö, kodu, töö, kodu jne. Teadsin juba tegevusi ette ja see oli selge märk sellest, et plahvatus on kiire tulema. Plahvatuse all pean ma silmas seda, et blokeerin end ära ja hakkan otsima tegevusi, kuhu põgeneda. Sellel saatuslikul päeval alustasin hommikut hääletuna ja torisevana. Peika ikka uuris, et mis viga, kuid mul oli silent mode on. Sest mul on vaja aega, et mõista, mis siis tegelikult on põhjus, mis selleni on viinud. Kui ma juba selles "seisus" olen, siis emotsioonidel on samuti vaba voli. Nad on kui tornaado, igaüks näitab end nii kuis jaksab ja täpselt nii, kuidas soovib. Uskuge mind, ei ole meeldiv :D Igatahes, plahvatasin siis, et mul on igav. Ja läksin uisutama :D Normaalne tulevane abikaasa! :) Leidsin siis uisuplatsi, kus olid ainult mini-inimesed ehk siis lapsed. Ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu ja lihtsalt sulandusin kampa. Mis sest, et olin peajagu pikem, kordades suurem ja suutsin jää peal püsti seista :D Nautisin siiski täiega! Peale tunni ajast uisutamist, otsustasin naasta tagasi koju. Kus ees ootas mind kuri peika, kes ütles mulle, et "kui ei meeldi, siis on aeg asju hakata pakkima." Muideks see ei ole esimene kord! Esimesel korral hakkasingi pakkima ja tegin plaane, kuhu edasi liikuda. Sellel korral ei teinud ma sellest lausest suurt välja (ehk siis valisin teistmoodi reageerimise). Andes talle aega rahunemiseks. Õnneks on ta mul tegelikult üsna rahulik tegelane, seega kaua tal ei läinud, kui maha rahunes ja viisakalt minu juurde tuli ning palus mul mitte minna. Ma hakkasin lihtsalt naerma. Mul ei olnudki plaanis oma kodinaid pakkima hakata, vaid minu suurim soov oli mõista, miks ta mind tänavale soovib pidevalt saata. Kuna olen üht koma teist õppinud, siis mõistsin ka seda, et tegemist on millegagi minevikust. Ja küsisin otse - Kas Sinu eelmistes suhetes olid "tänavamängud" populaarsed? Mis sisaldab endas ähvardusi põgenemiseks? Ja ta vastas, et jah. No näed, nii lihtne see oligi! Korduv muster minevikust. Palusin tal enam seletada selle mängu tagamaid ja kuidas see välja nägi. Sest ilmselgelt minu tegevus (ehk silent mode) vajutas tema alateadvuse nupule, mis tõi esile erinevaid emotsioone, reaktsioone minevikust. Tavaliselt nii see ka on. Partnerid omavahel suudavad vajutada "õigetele" nuppudele, toomaks esile erinevaid salvestusi minevikust. Me rääkisime ja pikalt. Kõige olulisem vast oli selle suhtlemise juures see, et ta mõistis, et "unustamine" ei ole lahendus. Varem või hiljem on sein ees ja vana jama tuleb taas külla. Peale selle pakkus ta välja tegevusplaani, mis sisaldab endas pikema ajaperioodi peale erinevaid tegevusi, mida ühiselt saame ette võtta. Vältimaks minu plahvatusi ja rutiini kinni jäämist. Sest me mõlemad teame, et sellega ei kaasne midagi head. Antud käitumismustri muutmiseks jõudsime lahenduseni, et kui tal taaskord tekib sarnane reaktsioon, siis ta ütleb endale STOP, mõistmaks, et olukord ja inimene on teine. Andes endale aega reageerida teisiti.   

Kommunikatsioon on iga suhte võti. Sellesse ma siiralt usun. Peale selle on olulisel kohal leida lahendusi, hinnanguid andmata. Selle konflikti lahendamisel, me mõlemad jagasime ka tundeid, mis meid sellel ajahetkel valdasid. Jõudsime üheskoos lahendusteni ja mõistsime põhjus/tagajärg seoseid. Elu ei koosne vaid rõõmsatest hetkedest. Väljakutsuvad hetked on head õppetunnid mõistmaks enam erinevusi. Nad on kui külalised, kes tulevad ja lähevad. Aga ka neid tuleb siiski sõbralikult ja aktsepteerides vastu võtta :)

Mõista oma käitumismustreid ja neid muuta, vajab aega ning tähelepanu. Kuid see on võimalik! Teadlikkus (ehk siis inglise keeles Mindfulness) on üks võimalus. Kuid on ka teisi viise, kuidas enda olemust toetada ja mõista põhjus-tagajärg seoseid. Peale selle toetada valitud partnerit. Ignoreerida, unustada ei ole jätkusuutlik lähenemine ja pikas plaanis palju edu ei too. Selle postituse mõte on enam toetada konfliktide lahendamist, mõista mis-milleni viib. Ja miks? Väärtustada ka mitte meeldivaid hetki ja õppida nendest. Armastus sisaldab endas hoolimist ja hoidmist, lugupidamist ja pühendumist 💙Teadlikult. Sorades oma alateadvuses on võimalik palju mitte vajalikku ära vistata, mida tegelikult enam ei ole tarvis. Mõista enda kui ka partneri käitumismustreid ning muuta neid. Lubades endil elada elu, mida soovite, täpselt nii, kuidas soovite💙Varsti jälle💙

"Yesterday´s the past, tomorrow is the future, but today is the gift. That´s why it is called the present." - Bil Keane

💙

Comments

Post a Comment