Kingitus, millel on aegumatu väärtus...


Kõik oleneb vaatenurgast😀

Ilmselt olete Te kõik, kes mind vähegi lugenud kursis sellega, et varsti teeme peikaga asja ametlikuks. Ehk siis saan abielunaise staatuse. Kõlab vähemalt uhkelt! :D Igatahes, olen ma juba oma organiseerimistega üsna kaugele jõudnud, aga puudu on veel sõrmused. Leppisime peikaga kokku, et mõlemad vaatame sõrmuseid eraldi, sest tema tööst tulenevalt ei saa ta tegelikult üldse mingit fancyt sõrmust kanda ja vabalt võiks oma sõrme asetada lihtsalt mingi rõnga moodi vidina, mis lihtsasti eemaldatav. Mina aga olen soovinud sõrmust, mis on igaveseks...See ei tähenda, et me taaskord oma avastusi üksteisega ei jagaks. Ikka jagame! Aga meie nägemused sõrmusest on lihtsalt niivõrd erinevad. Ühesõnaga, olen siin mitmeid kuid käinud proovimas erinevaid sõrmuseid. Olen otsinud just valgest kullast ja mitte päris tavalist ringikujulist. Vaid, et ikka mingi kivikene ka helendab vastu. Olen loomult olnud alati väike harakas :D Täiskasvanuna vaid pisut tagasihoidlikum :D Tulles teema juurde tagasi, siis ma pole siiani leidnud seda, mis mulle meeldib ja tundnud, et just see on see õige! Isegi kodumaale tulin sõrmuseid kaema, AGA tuli välja, et Eestis ei eelistata valget kulda nii palju, kui seda siin tehakse, mistõttu valik on seal üsna kesine. Ja otsustasin pühade aegu, et võtan mingiks ajaks aja maha ja vaatan uuel aastal jälle. Värskema pilguga, mida poelettidel pakutakse. Kuid pühade ajal juhtus üks intsident, mis kõik heas mõttes pea peale keeras. 

Külastades peika vanemaid põhjas andsime teada loomulikult ka meie valitud pulmapäevast. Teadsime juba ette, et võib juhtuda, et peika vanemad meie pulma ei tule. Ilmselgelt tekib väga paljudel küsimus miks? Aga kirjutan sellest kunagi hiljem, küll aga selgituseks, et tegemist ei ole ignoreerimisega või mingisuguse vastuseisuga meie liidu suhtes. Nad on väga rõõmsad, et oleme teineteist leidnud ja et nende vanim poeg abiellub :) Seal olles saimegi sellele kinnituse, et kahjuks nad ei saa sellel päeval liituda. Pole hullu, mõistame. AGA minu tulevane ämm, kellega meil ei ole tegelikult ühist keelt, kuid ma väga palju saan aru, mida ta räägib, pakkus välja, et kas ma olen nõus valima oma abielusõrmuse nende perekonna reliikvia seast. Mida ta on hoidnud ja soovib mulle edasi pärandada. Olin heas mõttes hämmingus ja no ka väike pisar tuli samuti silmanurka. Leppisime kokku, et hommikul enne tagasi sõitmist vaatame varanduse üheskoos üle. Juhtus aga nii, et ma unustasin järgmisel päeval neid sõrmuseid proovida ja üle vaadata, sest alustasime varahommikul juba tagasisõitu Helsinki. Oeh ja see tegi mu südame ütlemata raskeks. Palusin siis peikal oma emale sõnum saata, et ehk ta saab saata pildi sõrmustega ning loomulikult olen ma hea meelega nõus perekonna reliikviat kandma. See on ütlemata suur tunnustus. Nii sai ka tehtud. Jagan ka Teiega fotot sõrmustest. Siin nad on :)


1) Esimene sõrmus on mu peika ema enda abielusõrmus.
2) Keskmine on peika isa-ema sõrmus. (Ta ei olnud kõige armsam inimene eluajal, seega see sõrmus on juba eos välistatud.)
3) Kolmas on peika ema-ema abielusõrmus, kes oli peika lemmik vanaema :)

Kõikide kolme abielud on olnud "kuni ühist elu" jätkub loganiga. Ehk siis surmani. Ja pean tunnistama, et esialgsel vaatlemisel ei tundud ma kohest äratundmisrõõmu, sest mulle oli nii võõras kuld, mis ei ole valge. Küll aga pikema vaatlemise tulemusena otsustasin valida peika vanaema sõrmuse, ehk siis valikusse jäi sõrmus nr.3. See on kõige enam minulik ja tunnen, et sobin seda sõrmust kandma ja esindama. No ja loomulikult suur kivi aitas otsust kiirendada :D Nali naljaks, aga tegelikult on see mulle suur au. Ja mis veelgi tähtsam, sellel on sümboolne väärtus, mida poelettidelt niisama osta ei saa 💕 Peale selle sümboliseerib antud kingitus usaldust, mis isiklikult tähendab mulle väga palju. Üha enam mulle tundub, et meie laulatus, mis on küll väike ja armas, kujuneb hingeliselt ütlemata suureks ja tähenduslikuks. Peab vist veekindlat ripsmetussi kasutama, muidu piserdan oma meigi laiali...sest jah, tulemas on südamlik päev...

Veelgi enam, olen otsustanud kanda oma sõrmust vasaku käe sõrmes, mis vanade kreeklaste arvates on abielusõrmuse kandmiseks parim, sest sealt pidavat suunduma armastuse soon otse südamesse. Tegemist on loomulikult legendiga, kuid uskumus on siinkohal parimaks abimeheks. Me kumbki ei kuulu ühtegi religioossesse gruppi ega sekti, mis tähendab, et meil on vaba valik uskuda ja kujundada oma nägemused täpselt selliselt nagu me neid soovime näha :) Ja õnneks seadusega pole samuti reguleeritud (veel) abielusõrmuse kandmine. Seega, igaühe enda valik :) Vanad eestlased muideks uskusid samuti, et vasak on südamepool ja töökäes on sõrmus ohtlikum. Samas nagu ikka, siis arvamused on erinevad. On ka uskumus, et paremas käes sõrmus tähendab, et oled abielus ja vasakus käes, et lesk. Ja Saksamaal ning Venemaal ongi kombeks sõrmus asetada paremasse kätte. Seega, nagu ikka...igaühele oma :) 21.01 on meie viimane kihlumise tähtpäeva tähistamine ja siis ongi selle perioodiga kõik! 💕Vau...uskumatu mõelda! Igatahes, hoian Teid ikka tegemistega kursis 💕

Comments

  1. Hehee, väga lahe. Nii, kui pildi panid sõrmustest, vaatasin kohe, et plaun vali nr3. See tõesti kaunistab ideaalselt sinu peeni sõrmi ja noh, ongi kõige ilusam 😀 Minu silmis😉
    Vasakusse kätte panevad samamoodi luterlased sõrmuse, sel samal põhjusel, et see on otseselt südame poole.
    Paluks pilti ka, kui sõrmus sõrmes 😉

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sinu kommentaare on alati super armas lugeda 😍Ja nii hea meel, et toetad mu valikut 💕Me nüüd kevade poole plaanimegi taas põhja sõita sõrmust proovima. Ma suurust veel täpselt ei teagi, seega võib juhtuda, et pean seda laskma kohandada. Eks näis. Ja loomulikult jagan pilti ka. Mul on hea ootusärevus hinges💕

      Delete

Post a Comment