Soome iseseisvuspäev - kohting kodumaal.

Osake Tallina moodsamast jõulukuusest Niguliste muuseumis.

06.12 oli siis see saatuslik päev, kui viisin peika kohtingule kodumaale. Arvesse võttes tema enda isiklikku soovi - näha "Luikede Järve". Nagu eelnevalt ka kirjutanud olen, siis kaotasin kihlveo (rohkem selle kohta saab lugeda siit.) Eriliseks vast tegi kogu sündmuse ka teadmine, et samale kuupäevale jäi Soome iseseisvuspäev. Seega tähistasime kogu sündmust kodumaal Rahvusooper Estonias Pjotr Tšaikovski balletiga "Luikede järv". No ja loomulikult peale meie oli külaliste seas palju kaaskodanikke Soomest. Ma ikka naeran, et ei saa ma puhkust eestlastest Soomes, ega vastupidi :D Selleks tuleb kuhugi kaugele põgeneda, mida plaanime teha siis mesinädalate ajal :) Peika jaoks oli esimene kord balletti vaadata ja olin end vaimselt ette valmistanud kõigeks...kaasa arvatud vaheajal põgenemiseks. Ise olen ma aastaid tagasi "Luikede järve" näinud, kuid soov oli osa saada ka Toomas Eduri uusredaktsioonist. Ja peab mainima, et see on võrratu! Tšaikovski imelise muusika saatel on tegemist romantilise teosega, kus baleriinid teevad suurepärast tööd! Siiralt soovitan vaatama minna!


Vahva on ka see, et peikale samuti meeldis ning põgenemisplaani ei pidanud ellu viima. Teinekordki on ta nõus minuga balletti vaatama minema! Win-win! :) Seega, kohting oli edukas! 

Riidehoius on vaheajal just see kõikse parem pilte teha :D

Ja peale seda oli aeg Raplasse liikuda. Meil läks seekord nii hästi, et emal oli samas hoones jõulupidu ja saime kenasti temaga kodulinna sõita. Plaanisime selle külastuse käigus samuti seal natukene aega veeta. Täpsemalt siis tulime Eestisse 06.12 ja lahkumise kuupäevaks oli 08.12. Raplat külastasime viimati suvel, seega pikk vahe on sisse tulnud ja tore oli, et seekord oli aega korraks ka seal peatuda :) Vanemate juures on alati hea ja mõnus! :) Sellel korral otsustasime emaga natukene ka pilte lapata ja siis tuli mulle super hea idee tema vana pulmakleiti selga proovida :D Alustame siis kõigepealt vanadest piltidest (valisin välja parimad palad)...siis kui olin nunnu ja üsna pisikene :)

Koos vennaga. Ta on alati meie peres nunnum olnud :D

Paks laps-ilus laps :) Aga oi kui ilusad vanemad mul ikka on!

Kus mu lutt on? Sellel pildil on siis kolm generatsiooni esindatud...vanaema Ilme (kes on nüüdseks hingede maailmas), ema ja see kõige pisem olen siis mina.

See on tõsine gängsta pilt :D See oli siis ajal, kus olin ainus laps perekonnas :D Näen välja, kui kärbseseen :D Thanks ema!

No midagi ei ole öelda, olin suht normaalne beebi :D Mitte kõige lihtsam, aga vähemalt tõin vanemate ellu sära ja keerulisi hetki :D Tubli väike mina! :) No ja järgmiseks soovisin proovida ema vana pulmakleiti. Olgu siinkohal mainitud, et see ei ole siis pulmakleit isaga abiellumisest :D Nende registreerimine oli lihtne ja tagasihoidlik. Kleit, mida ma selga proovisin oli ema esimesest abielust, Moskvas. Noh, mis õnneks väga pikalt ei kestnud...sest muidu poleks ju mu vanemad ilmselgelt kohtunud :) AGA kleit on selle aja kohta, kus väga valida midagi ei olnud...super heas seisukorras ja näeb täitsa moodne välja. Ja väga meeldiv oli nentida fakti, et see mahub mulle selga, sest ema oli sellel ajal väga sale neiu :) Mõlemad olime positiivselt üllatunud, et kleit sobis suurepäraselt! Peale selle on see nii hästi säilinud. Kangas on jätkuvalt lumivalge ja heas konditsioonis.

Mina olengi haldjas. Tere!
Täitsa kobe ju!
Ilusad käterätikud on tagaplaanil rippumas :D

Muideks, seda sama loori kannan enda laulatusel. AGA me natukene tuunime seda. Laupäeval kohtusin kogemata ka oma õmblejaga Tallinnas ja panime plaanid paika! Järgmisel korral pean siis Eestisse tulema koos kleidiga, et vaadata mis teha annab :) Põnevad ajad on ees ootamas! :)

Liigume aga edasi...Loomulikult Raplas olles ei saanud külastamata jätta ka uut keskväljakut. Äge, et kodukant areneb! Ja alati, kui kodulinna külastan, siis tuleb teha väike linnatuur, et üle kaeda kõik uuendused!

Istuda on turvalisem, kui ringi jalutada.

Ainus mure, mis kohe esile kerkis oli jääkate, mis ausaltöeldes oli sellel hetkel konte murdev. Siit ka küsimus, et kas sellel uhkel projektil puudub maa alune soojendus? Vot ei tea, aga kui ma seal aitasin vanamemmel väljakut ületada, kellel oli see üsna keeruline protsess, siis siiralt lootsin, et me üheskoos pikali ei kuku. Murepilved tekkisid kiiresti pea kohale. Väljak on uhke, aga hooldus? Loodetavasti on ka sellele siiski mõeldud...Kuid ütlemata tore on, et kodulinn areneb! :)

Ja laupäeval oligi aeg tagasi sõita, AGA enne seda külastasime Niguliste muuseumi, kus ma ei olnudki varem käinud! Polnud vähimatki aimu, et seal on peidus Tallinna kõige moodsam jõulupuu. Shishi on loonud uhke, piduliku ja särava sünnipäevakingi Eesti Vabariigi 100 juubeli raames. Imeilus!

Karvakraed (isa ja ema) liikumas Niguliste muuseumi💕 Nummid!

Niiiiii ilus!

Peika oli ka muidu meiega :D



Rode altar. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas.

Ma olin siiralt üllatunud, et olen Niguliste muuseumi täitsa kahe silma vahele jätnud. Eriti veel silmas pidades fakti, et Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones ning kus saab kirikukunsti nautida selle ajaloolises kontekstis. No parem nüüd, kui mitte kunagi! Rohkem infot leiab siit. Püüan nüüdsest hoida silma peal ka seal toimuvatel kontserditel, väga tahaks millestki erilisest osaks olla sealses keskkonnas! Seega siirad tänud isale, kes meid sinna viis! Muidugi külastasime ka Tallinna jõuluturgu, kuid kahjuks ilm oli laupäeval niii kehva, et väga kaua seal ei peatunud. Valisime pigem kohviku, kus saab soojas olla! :) Kuusk on muidugi ka sellel aastal imeilus ja kui vaid lumi maha tuleks...siis on kõik lihtsalt suurepärane! :)

Lumi, tule juba!

Kuigi mul ei olnud plaanis fotopostitust siin teha, siis nii ta lõpuks ikkagi välja kukkus :) Nii tore oli taas vanemaid külastada ja Eestimaal natukene aega veeta :) Kohting ja Soome sünnipäeva tähistamine läksid samuti edukalt ning tundub, et teinekordki lähme balletti vaatama! :) Enne kui siin punkti taas panen, siis tuletan meelde, et jätkuvalt soovin Sulle kingitust teha. Loe see postitus läbi (link siin) ja jaga oma mõtet! Aitäh ka kõigile neile, kes on seda juba teinud! :) Veelgi enam, aitäh mind taaskord lugemast/vaatamast ja varsti jälle! :) 


Comments

  1. Leili pulmakleit oli tõesti vinge. Ja sa oled ikka nii ema moodi. Kui vaadata neid pilte, kus ta sind alles kantseldas 😉

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ema poolsed sugulased tihtipeale kutsusid mind väiksena "väikeseks Leiliks" :D Ja nüüd kui ema kooliaja pilte vaatasime, sain täiesti aru miks. Sarnasus on üks ühele :)) Ta mul ilus inimene, seega vaid au olla sarnane :D Aga see pulmakleit on tõesti omamoodi äge ja tegelikult mitte üldse paha ka pragusel ajal. Kõik vana tuleb ringiga taas moodi tagasi :)

      Delete
    2. Ma paneks iga kell selle kleidi selga :) Väga meeldib :)

      Delete
    3. Mul on mõte, et ehk peale ametlikku osa panen selle kleidi selga :) Aga ma natukene veel mängin selle ideega oma peas :))

      Delete

Post a Comment