Käisime Soomes pulmas...

Tervitused taas,


seekordne postitus on ilma piltideta. Seega tuleb fantaasial lasta lennata :) Soov oli tegelikult nii mõnigi foto siia lisada, AGA kuna unustasin telefoni koju, siis jah...polnud ka millegagi väga pildistada. Seega sain kasutada vaid isiklikku fotomälu :) Igatahes, olime me kutsutud pühapäeval pulma, mis toimus Tamperes. Esialgne plaan oli samal õhtul tagasi sõita, kuid nagu ikka siis mõned plaanid tavaliselt ei toimi päris nii nagu esialgu plaanitud. Seega alustame algusest... minu jaoks oli see esimene kord olla osaks Soome pulmast. Kuna tegemist oli vanemate inimestega, kellel juba seljataga lahutus/ed, siis teadsime juba ette, et traditsiooniline see pulm olema ei saa. Pigem tagasihoidlik ja lihtne. Nii ka oli. Toimumispaigaks oli Tampere toomkirik, kus toimus laulatus ja hiljem oli ootamas õhtusöök Tampere vaatetornis (Näsinneula´s), kus 124m kõrgusel on pöörlev restoran, mis teeb ühe täispöörde 45minutiga. Laulatus ise oli lühike ja lihtne. Kohale oli kutsutud vaid kõige lähedasemad inimesed, seega oli meid täpselt loendatult 10 ( 4 neist olid teismelised/lapsed). Meie olime siis kutsutud tulevase abikaasa poolt, kes on mu peika hea sõber ja endine töökaaslane. Restoranielamus oli võrratu, ainus mure, mis mul tekkis oli, et põhiroaks pakuti põhjapõdraliha ja kahjuks ei ole ma selle suur austaja. Küll aga pean mainima, et proovimise tulemusena pidin oma mõttemaailma muutma, sest seekord oli liha võrratu! Tõsiselt maitsev ja suus sulav. Sama saab öelda ka eelroa ja magustoidu kohta. Maitseelamus missugune! Hindadest ei saa ma paraku rääkida, sest "päris" menüüd ma ei näinud, kuid peika ütles, et see on üks kallimaid restorane Tamperes, seega külastama minnes tasub arvestada ilmselt krõbedate hindadega. Siit leiab rohkem infot.  Kui satute sinnakanti, siis kindlasti külastage torni vaateplatvormi, imeilusad vaated on garanteeritud. Igatahes, peale õhtusööki pidime tegema otsuse kas jääda või mitte. Kuna pruutpaar väga soovis, et me jääksime, siis nii lihtne see otsus oligi. Kuna meil ei olnud absoluutselt mingeid vahetusriideid ega hügieenitarbeid kaasas, siis ütlen ausalt et ega ma järgmist hommikut väga oodanud. Aga sellest natukene hiljem...Ühesõnaga peale restorani külastust läksime kohalikku baari (lapsed saadeti koju ära, järgmisel päeval siiski ju koolipäev :)) ja tegime mõned dringid. Samal ajal broneerisime hotellitoa kuhugi kesklinna, et päris puu alla ei peaks minema. Pühapäeva öö kohta oli isegi üllatavalt palju inimesi baaris hängimas. Paar tundi me seal siis istusime ja lobisesime...loomulikult võeti ka mind ette, et miks ma ikka soome keelt ei räägi ja kuidas ma seda siiani ei oska. Ausalt öeldes tegi see mulle päris haiget. Ja see nii öelda ründamine toimus kui peika oli eemal...üsna alatu või mis? Püüdsin ma seletada, mis ma suutsin...kui mees, kes äsja abiellus ütles mulle lihtsalt, et ta mind ei usu. Teate, ma hakkasin lihtsalt nutma...ja et end koguda pidin korraks lahkuma. Sest pisarad voolasid ja no eelnevalt mainisin et mingeid hügieenitarbeid mul ju kaasas ei olnud. Seega pidin kähku ennetama lõpptulemust. Loomulikult peika nägi, et miskit on lahti ja tuli küsima...püüdsin siis kenasti seletada ja suutsin vaid öelda, et mitte keegi ei ründa sind Eestis küsimustega, miks Sa eesti keelt ei räägi? Ja mina saan siin pidevalt selliseid küsimusi, hinnanguid ja isegi õelaid kommentaare. Sealjuures mitte kedagi ei huvita miks see nii on...peale selle ei hinnata seda, et ma ju õpin keelt, teen kõik selleks, et see selgeks saada. Kogusin end siiski kokku ja suutsin edasi istuda...kuigi peika pakkus, et kui soovin siis me võime lahkuda. Ja siis tuli järgmine arutelu järgmise meesterahvaga, kes uuris minult mida ma arvan Mart Laarist? Ok...vastasin, et tegus mees, palju Eesti eest teinud. Lisaks küsiti minu arvamust Eesti arengu kohta...vastasin. Mille peale meesterahvas vaatab mulle silma ja lausub, et ta ei nõustu minu arvamusega. Olgu...aga miks Sa siis seda üldse küsisid? Ma ei teadnud, et olen mängus, kus on valed ja õiged vastused. Ja mul on alati hea meel, kui teised inimesed teavad enam minu kodumaa kohta ning minu arvamus on üldse vale.  Ma siiani tegelikult ei mõista, mis oli ta eesmärk...kas näidata enda haritust Eestimaa osas või midagi muud. Ei tea. Igatahes lasin tal särada ning esitleda siis oma arvamust...mis oli üsna paljuski meediast loetu põhjal tehtud analüüs. Las see siis jääb...mul on vaid hea meel, kui inimestele pakub huvi välispoliitika. Igatahes minu jaoks oli õhtu lõpp üsna muserdav. Polnud valmis sellisteks "äkkrünnakuteks", aga eks alkohol toob esile nii mõndagi. Kaua ma enam vastu ei pidanud peale seda viimast arutelu ning peale südaööd palusin, et ehk on aeg minna. Enne veel suutsin sõrmusega kogemata oma mustad sukad katki tõmmata...ja ikka nii, et terve vasak jalg nägi välja kui oleksin auto alla jäänud :D Seal ma siis olin...ilus roosa kleit, roosad kõrged saapad, muserdatud meik ja katkised sukad. Võrratu vaatepilt. Positiivseks ei teinud ka teadmine, et hommikul ei saa ma midagi muuta. Tuleb vaid teha nägu, et nii peabki olema :D Ja nii me siis hotelli poole liikusime. Valusatel teemadel ma enam arutleda ei soovinud ja soovisin vaid endaga kaasa võtta positiivse, sest meil omavahel oli väga tore. Ja olin siiski tänulik kogemuse eest, kuid ilmselt pean end enam valmistama sellisteks küsimusteks, ka lähiümbrusest. No ja loomulikult hommik ei olnud kõige meeldivam. Võite juba ette kujutada, sest päeval ei saanud ma oma suurt auku mustades sukkades mitte kuidagi varjata. Nojah...oli nagu oli, hakkama pidi saama. Kuna auto oli pargitud hotellist kaugemale, siis jalutades tegin näo, et sukad on terved ja lootsin sisimas, et jumala eest keegi hea inimene ei tule mulle märku andma, et sukad jooksevad :D Õnneks seda ei juhtunud...

Tagasi sõites arutasime, et kuidas soovime, et meie enda ametlik osa võiks välja näha. Lisaks oleme mõlemad seda meelt, et see on meie ainus abielu, kui see mingil kummalisel põhjusel ei peaks toimima, siis nii lihtsalt on. Olen ikka nii vanamoodne beib, et kui ma ikka ühe välja olen valinud ja oma armastuse leidnud, siis nii on. Samal arvamusel on ka peika. Samas inimesed on erinevad ning igaüks teeb nii, kuidas õige tundub. Parem õnnelikud inimesed, kui õnnetud... Peale selle ei teinud ma suurt numbrit kõikidest nendest jutuajamistest peale pulmi. Arutlesime küll peikaga ja ta mõistab, et päris okei see ei ole...kuid see on ilmselt minu õppimisekoht. Mitte reageerida. Hetkel on need minu jaoks veel üsna tundlikud teemad. Olen kõigest inimene ning olles kogenud siin ikka väga erinevaid arusaamu, hinnanguid ning kommentaare, siis ilmselt on see ka arusaadav. Siinkohal on lihtsalt õige jälgida ütlust, et mitte hinnata inimesi enne, kui tead nende lugu...Muideks samal õhtul (loomulikult peale suurpuhastust ja riiete vahetust :)) läksime ka vaatama sõrmuste hindasid kohalikes kullapoodides. Polnud üllatav, et hinnad on ikka väga kõrged! Meil on soov valgest kullast sõrmused...ja ilmselt Te ei tea (ja ma pole ka seda maininud), et kui Soomes kihlutakse, siis nii naisel kui ka mehel on sõrmus. Ja enamasti näevad need välja, kui abielusõrmused. Nii ka meil. Ja abielusõrmused on enam sarnased kihlasõrmustele. Seega tagurpidi võrreldes sellega, kuidas kodumaal on kombeks. Ja nüüd me siis tasapisi oleme vaadanud, mis võimalused on ja kuidas kogu seda korraldamist läbi viia nii, et see oleks eelkõige eriline, kuid hinnaskaalal mõistlikkuse piirides. Soov on pigem finantseerida oma kodusse ning "mesinädalatele". Seega eks näis. Hetkel on vaid mõtted...kuid üsna pea peab mingisuguse eelarve kokku panema ja tegutsema hakkama. Et omaltpoolt samuti panustada, alustasin eelmisel nädalal poole kohaga ka tööd, mis ei ole minu erialaga küll seotud, kuid siiski abiks ikka. Seega midagi ei tule siin lihtsalt :) Kuid see ei ole enam suur üllatus :) Ja tulles peamise teema juurde tagasi, siis olen tänulik, et saime kutse pulma ning nägin ka pulma, mis oli mingis mõttes ebtraditsiooniline, kuid armas. Kõigele vaatamata oli see tore kogemus ning eelkõige lähtudes sellest, et meil oli omavahel peikaga vahva ja loov pühapäev ning esmaspäev :) Pruutpaarile soovin aga pikka kooselu. Lootes, et see on nüüd jääv ja inimesed on leidnud kõrgemas eas enda kõrvale partnerid, kellega soovitakse koos kulgeda :)

Varsti jälle,

Jane :)

Comments