Aitäh imeline suvi!

Blokeerin vaadet :)


Tervitused taas Soomest,

kodust. Võib julgelt öelda, et nüüdseks olen "uue" kodukohaga Helsingis harjunud. Olles tegelikult ju oma lühikesel eluteel palju kolinud, olen avastanud et kohanemine võtab mul alati aega. Nii ka seekord. Ühtepidi ma naudin liikumist, olemise ruumi ja avastamise võlu. Teistpidi, pidev alustamine nullist on olnud väljakutsuv ja omamoodi keeruline. Suureks plussiks on muidugi hetkel see, et saan tihedamini Eestit külastada ja  üle mitmete aastate oli mul sellel suvel võimalus päris pikalt kodumaal viibida. Jepikajeeei! Küll aga kõik ei sujunud täpselt nii nagu plaanitud oli. Mõtetes olin planeerinud lastelaagrid, kohtumised sõpradega ja kodumaa avastamise retked. Välja kukkus aga nii, et kolmest kaks sai täidetud, kuid TAASKORD kohtumised sõpradega jäid mu hinge vaevama. Nagu ka ühes eelnevas postituses sai kirjutatud, siis laagrid laste ja noortega olid vägevad! Nii palju positiivseid emotsioone :) Siiras nauding! Kodumaad sai samuti avastatud, nii palju kui ma vabadel hetkedel Eestis olin (vahepeal tuli ette ka kahe riigi vahelt liikumist, pluss reis Gruusiasse). Isegi teatrisse jõudsin. Etenduseks oli "Isamaa pääsukesed" ja toimumispaigaks Naissaare. Kivirähk on andekas Meister! Aga sõpradega ma seekord taas nii palju, kui soovinud olin, kohtuda ei jõudnud... olin ju tegelikult plaaninud kõike seda oma vabadel nädalatel, kuid siis juhtus nii, et mu tarkusehambad, eriti üks andis taas märku (see on olnud juba peaaegu, et aasta), et ta kasvab. Seekord kohe nii tugevalt, et olemine muutus päris pahaks. Ainus võimalus oli külastada hambaarsti...mina naiivselt arvates, et ehk ikka saab hakkama! AGA külastuspäeval tõmmati kohe ka kogunenud tarkus suust välja (millega ma polnud just arvestanud). No ja vaba/d nädal/ad olidki sisustatud...taastumisega. Ja sinna mu kohtumised ka läksid...elul on alati varuks oma keerdkäigud :) Lisaks sain siis infot, et kõik neli "tarkuse"hammast kasvavad viltu, mis tähendab, et sellel aastal pean hambaarsti üsna sageli külastama ja valule/hirmule vastu astuma. Siiani pole mõistnud, miks neid mõtetuid hambaid üldse tarkusega seostatakse. Isiklikult ma mingit sidusust siin ei näe...kuid ilmselt on see minu probleem :) Peale seda visiiti olin ma sunnitud minema koos isaga Järve Selveri. Kuna meie huvid sellel korral ei kattunud, siis otsustasin raamatupoodi külastada ajal, kui tema ehituspoodides möllas. Olles veel tuimestuse all, oli mu olemine pehmelt öeldes uimane :D Igatahes, leidsin raamatu! Millest olin ka ennem kuulnud (ilmselt Facebookist). Hind tundus ka üllatavalt mõistlik 11,90€ (vähemalt nii ma seda numbrit sellel ajal näha tahtsin). Seega pikemalt mõtlemata haarasin raamatu ja läksin maksma! Kassas selgus, et raamatu hind on tegelikult 41,90€ :D Võite juba mu nägu ette kujutada :D Neiu veel armsalt lisas, et kui mul klubikaart, siis saan soodust ja Äripäeva raamatud ongi üsna kallid :D Kuna ma ei suutnud sellel ajal üldse selgelt mõelda, siis makstud see raamat sai (sooduse sain ka 3€) :D Istusin ja mõtlesin, mis ma sellega nüüd peale hakkan ja otsustasin kodus selle ära peita :D Paar päeva hiljem tulin mõttele (kui olemine oli juba selgem), et kingin raamatu vanematele pulma aastapäevaks (mis tegelikult on septembris). Nii siis saigi tehtud! Neile väga meeldis! Lisasid veel vähekene huumorit ka juurde ja muutsid selle isiklikku võtmesse :D Ise ma pole jõudnud seda lugeda, seega ei oska veel kommentaare jagada, kas see ka päriselt on oma hinda väärt... pealkiri on vähemalt kutsuv ja eluliselt vajalik! Ja noh, mulle on alati hea huumor istunud :) Kuid kui päris aus olla, siis normaalses olekus ma ilmselt ei oleks sellist raha sellele raamatule kulutanud :D Igatahes loo moraal siit on, et peale hamba välja tõmbamist ei tasu poodlema minna! Hinnad tunduvad kohe palju ilusamad ja odavamad :D

Siin siis on mu 11.90, mis osutus 41,90ks.

Küll aga taastumise eesmärgiks seadsin tädipoja pulmapeo, mis toimus augusti lõpus! Seekord mitte veel enda :D Ja õnneks sellega sain hakkama! Sain vabalt lõugu laksutatada, ilma suurema valuta :D Peale selle oli lihtsalt nii äge taas pulmas käia. Viimane sellelaadne üritus, mida oli au külastada leidis aset paar aastat tagasi. Ja sellel sügisel ootab meid juba ka uus pulmakutse Soomes. Vahva! :) Peale selle on missiooniks tasapisi meie "ühte sulandumist" organiseerima hakata, sest järgmine suvi on plaan ikka ametlikult tähistada :) Seega huvitavad ajad on ees ootamas! :)

Tulles teema juurde tagasi, siis kohtasin "kogemata" kodumaal ka oma armsaid õpilasi. Teate, mis...ma südamest armastan kõiki lapsi ja noori, kellega on au olnud koos töötada!💖 See on südant soojendav, kui mind tänaval ära tuntakse, kallistatakse ja jagatakse oma elu kulgemist. Ka seekord kohtusin oma lastega, kes on sirgunud nii ägedateks noorteks! Kui mulle hõigatakse üle tänava "Jane, Jane..." ja seisatades märkan, et naeratav nägu kõnnib minu poole, peatudes mainib, et olin ta parim õpetaja, siis võtab ikka silma märjaks küll. See on ilus! Ja sõnadega on seda tegelikult raske kirjeldada...kuid ma siiralt tänan ja soovin, et Sa tead, et ma alati hoolin ja Sinu tegemised lähevad mulle väga korda 💕

Laste ja noortega töötades ma tegelikult ei soovi, et mind kutsutakse õpetajaks (kuid see on nii sügavalt sisse juurdunud)...Tegelikult on tegemist kahepoolse protsessiga, kus ka mina olen üsna tihti õpilase rollis. Ma tegelikult olen alati soovinud olla Jane, kes on kui teejuht, rajaja, suunaja, toetaja leidmaks vastuseid sellest suurest ja huvitavast maailmast. Õppides samal ajal teineteiselt. Selles peitubki ilu ja võlu :)

Seega, vaatamata sellele, et ma igalepoole ei jõudnud, võib öelda, et seljataga on imeline suvi! Tegus, positiivne, arendav ja soe :) Peale selle olen ma nüüd aktiivselt ka tööd siin otsinud ja vahva on see, et huvi on :) Sellega juhtus ka naljakas seik, sest avastasin oma CV-s, et olin unustanud lisada oma kraadid. Olin ainult pannud programmi nimetused. Ime ka, et eelnevatel kandideerimistel ma vastuseid ei saanud. Peale väikeseid parandusi on ka tulemus teine ja huvilisi enam :) Kuid ka selles valdkonnas pole kõik läinud täpselt nii nagu soovitud, kuid sellest kirjutan eraldi. Ka täna on ootamas töövestlus. Pöidlad pihku! :) Otsustasin, et aitab koduperenaise rollist ja aeg on taas ühiskondlikult kasulik olla. Eks näe, mis sellest kõigest välja tuleb! Kogu selle virr-varri juures, kus on olnud tõuse ja mõõne on peamisel kohal siiski liikumine. Olgugi siis, et tasapisi. Ja et positiivsed emotsioonid on üle negatiivsete! :) Õnneks nii on ka olnud :) Ja täna on veel eriti tähtis päev! Mu peikal on juubel! Juhhhhei! :) Jagan ka Teiega üllatust, mis talle "meisterdasin" :) Eellugu on siis selline, et minu jaoks kingituse välja mõtlemine on üsna aeganõudev protsess. Ja muidugi ka kõige olulisem osa. Selle üllatuse mõttele tulin ma peamiselt sellepärast, et soovisin pakkuda vägevat elamust ja midagi, mida ta eelnevalt ei ole kogenud. Ja mis oleks veel ägedam, kui langevarjuhüpe! Olles selles valdkonnas väga võhik, siis palusin abi spetsialistilt (siinkohal tervitused Raunole Austraaliasse ja veelkord suuuur aitäh Sulle!). Tema soovitas vaadata Eesti Langevarjuklubi koolitusi. Kuna olulisel kohal oli just inglise keelse koolituse võimalus. Seega hakkasin asja uurima ja tegin otsuse AFF (Accelerated FreeFall) intensiivkursuse kasuks, mis juba esimesel hüppel viib vabalangemisse 4km kõrguselt. Rohkem infot leiate siit.Tundub põnev eksole :) Kingituse loomulikult andsin üle juba paar päeva varem, kui olime mu vanemate juures Raplas. Sest Kuusiku lennuväli on meie kodukoha lähedal. Ja kuna mu isal oli nv-tusel juubel, siis selleks puhuks tellisime tordi ning meie ülesanne oli see ära tuua. Mina suunasin peika aga sõitma lennuvälja aadressil :D Ta ei saanud üldse asjale pihta ja küsis vaid, kui olime juba Kuusikul, et kas tänapäeval langevarjurid ka küpsetavad :D Ma ütlesin, et loomulikult, sest eestlased on multifunkstionaalsed ja kõigis tegemistes head :D Sammudes lennuväljale torti ostma andsin talle ühel hetkel üle väikese karbi, kus oli sees kirjakene, mille olin eelnevalt juba kokku pannud. Tekst oli siis selline:

It´s better to look back on life and say: "I can´t believe I did that." Than to look back and say: "I wish I did that."

You have been exploring the beauty of underwater world, now it is time to change the playground. As you know, the sky has no limit and I have always known that you can fly :)

Happy Birthday to the best person I know! 

Ja niiiiiiii äge oli näha tema üllatavat nägu ja ehedaid emotsioone, kui ta mõistis et seal seda torti ei ole :D Seega kingitus kui ka üllatusmoment õnnestusid suurepäraselt! Ja peale seda me muidugi suundusime siis  päriselt torti tooma, mis ühendas endas kahe juubilari kogusummat :D Saate ise ka kiigata erinevaid küpsetisi Facebookis lisades otsingusse Kaire Magus Maailm. Peab mainima, et tort oli imemaitsev ja suus sulav ning teinekordki kasutame Kaire teenuseid :)



Seega selle aasta suvi on olnud ütlemata magus ja põnev! :) Ka täna küpsetasin peikale töö juurde shokolaadi toorjuustukoogi kirssidega (retsepti leiab siit). Ja nii uskumatu kui see ka ei ole, siis neli aastat pole ma Soome poodidest kirsse leidnud ja olen alati vedanud Eestist kirsikompotte. Ja eile ma leidsin ka siit külmutatud kirsse! Juhei! Seega on mu piinadel lõpuks lõpp :D  Väikestes asjades peitub ikka õnn! Sellega ongi vast ilus lõpetada :) Igatahes on imeline suvi olnud ja nüüd reipalt sügisesse! 💖💃

Lõpetuseks lisan siia ka paar pilti pulmapeo õhtust, mida soovin jäädvustada (või no õigem on sõnastada, et need on mu ainsad enda tehtud pildid telefoniga) :) Oli ikka üks äge pulm!


Isa ja tütar poseerimas :D

Vastu valgust tehtud pildid on alati need kõige paremad :D

Ei oska isegi kommenteerida :D Ilmselt oleme kaitsva tiiva all :D

Ainus pilt, kus valgus on paigas :D Hästi!

Varsti jälle💗

J.

Comments