"Jane, millal Sa ise emaks saad?"

Nii ongi :) dotE 2018.

Tere taas :)

On jälle jõudnud kätte suvi, mis omakorda tähendab lastelaagrite hooaega. Juuni ja juuli vahetused on tehtud ning ees on ootamas viimane augustis. Olen laste-ja noortelaagritega seotud olnud nüüd juba pea 10 aastat. Päris pikk aeg...Muudatusena olen sisse viinud selle, et enam ööbimistega laagreid ei tee, sest ühel hetkel tundus, et olen pisut ajale jalgu jäänud ja energiatase pole enam nii tugev, et vastu pidada :) Seega teen nüüd paar aastat vaid linnalaagreid, mis tähendab, et kellast kellani...(nt. 09.00-17.00). Hetkel sobib see enam, kuigi ma siiski ei välista et ehk kunagi osalen ka taas ööbimistega laagrites :) Eks aeg näitab! Igatahes, on mul alati olnud suur rõõm olla osaks kodumaal ja tegeleda siinmail lastega. Minult on tihti küstitud, et kuidas ma jaksan? Ja olen alati vastanud, et positiivsed emotsioonid on toit minu hingele, mis omamoodi annab palju energiat, et anda endast parim :) Ja lapsed saavad sellega enamasti suurepäraselt hakkama! Teisest küljest, on mul au olnud koos töötada Mairitiga, kellega me lihtsalt nii hästi sobime! Kaks omamoodi erilist, kes naudivad seda, mida nad teevad! Ja meie tugevuseks on luua lastele keskkond, kus iga laps avastab iseendas midagi uut ja huvitavat :) Peale selle, me tõesti oleme koos väga head! Teeme asja südamega ja anname igas laagris endast maksimumi! :) Muudmoodi ilmselt me ei oskakski! Juba 4 aastat oleme korraldanud  dotE linnalaagreid ja tundub, et nii mõnigi aasta on veel ees ootamas :) Sellest aastast muutsime ka laagriprogrammi ja väikesed inimesed on muudatused heaks kiitnud! Seega kõik toimib, mis on lihtsalt suurepärane :)

Meie kaks oma tavalises olekus :D Natukene kõrgemal hõljumas kui teised :D

Mul ei lähe kunagi meelest, kui paar aastat tagasi ühes laagris pöördus üks armas väike tüdruk minu poole ja küsis minult küsimuse.

Tüdruk: "Jane, kui vana Sa oled?"

Mina: "27 aastane"

Tüdruk: " Kas sul endal ka on lapsi?"

Mina: "Hetkel veel ei ole..."

Tüdruk: "Sa oled juba ju nii vana, et peaksid kiiresti selle peale mõtlema. Meie ju kasvame ühel hetkel suureks ja siis sul ei ole kellegi eest enam hoolitseda."

Sellest on siis kolm aastat möödas ja ma nii hästi mäletan seda dialoogi ning see tegelikult väga puudutas mind. Eelkõige sellepärast, et ma ausaltöeldes pole kunagi olnud inimene, kes on lapsi soovinud...olen vaid soovinud lastega töötada, sest see maailm on huvitav! Samuti on see maailm ilus, kuid tihtipeale ka valus. Olen näinud, kui palju lapsed vajavad aega, armastust ja hoolt, mida tihti vanemad ei suuda ajanappuse (või muudel põhjustel) pakkuda. Olen näinud purunenud suhteid ja soovimatuid tagajärgi...hoolimatust, survestamist, kasvatamist (selle kõige rangemas tähenduses) ja mitte arvestades lapse isiksuse ja vajadustega. Nagu igal tööl on oma head ja vead, siis nii ka minu valikus. Ja nii halvasti, kui see ka ei kõla, siis lapsed on minu jaoks väikesed kliendid, kelle arengut ma toetan, mitmekülgselt ja mitmel tasemel, olenevalt lapse vajadustest. See on mu tugevus, tunnetada ja näha tugevusi, kui ka nõrkusi. See on koostöö. Sellepärast olen ennast ka arendanud rahvusvaheliselt, et pakkuda vaid parimat ning see on toiminud. Samas on see energiakulukas ja pean ise olema vaimselt, emotsionaalselt kui ka füüsiliselt tugev, et end jagada.

Tulles tagasi dialoogi juurde, siis aus on tunnistada, et minu teekonnal on minuga kaasas käinud mõte, et tööd koju ei tooda. Mis omakorda tähendab, et mul ei ole kunagi olnud plaanis ise jalka meeskonda looma hakata. Veelgi enam, pole olnud mul sügavat tungi lapsi saada (v.a mu esimene suhe peale gümnaasiumi)...hetkel aga on see vajadus rahuldatud seoses minu tööga. Pluss siis on mul olnud läbi aastate väga liikuv eluviis ja kuni eelmise aastani ei teadnud ma isegi, kuhu ma pikemalt peatuma jään. Küll aga eelmise aasta sügisel mu mõtlemine natukene selles valdkonnas muutus... Tingitud oli see eelkõige sellest, et pärast Helsinki kolimist ei olnud mul enam nii tihedat kontakti lastega, kui eelnevalt. Ja tundsin pidevalt, et midagi on puudu...see oli väga sügav tunne, mis pani mind mõtlema ka enda isikliku elu tahkudele ja sellele, et ehk ise olla ema? Mõte tundus alguses päris võõras...vajas aega ja mõistmist. Oleme sellel teemal ka peikaga arutlenud ja hetkel oleme võtnud aega, et vaadata kuidas mul seal Helsinki kandis minema hakkab. Olen juba 30ne aastane. Samas vanuses sai minu ema esimese lapse, mis sellel ajal oli väga kõrge sünnitusiga. Tänapäeval on asjad muutunud ja vanused aina edasi liikunud. Minu jaoks on vanus vaid number. Olulisel kohal on eelkõige armastav keskkond, kuhu väike hing on kutsutud. Sealt saab kõik alguse. Soomes on üldse natukene avatum mõtlemine nii peremudelite osas kui ka sünnitamiste, see siis tähendab emade/isade vanuse osas (tegelikult ka paljudel teistel teemadel). Igaüks teeb nii kuidas õigeks peab ja ei vaadata enamasti viltu. Eestis aga tihti siiski puutun kokku konservatiivsete vaadetega, kus ajaliselt on paika pandud elamise mudel. Kui see sobib, siis miks mitte. Kuid peab arvestama, et üks mudel ei ole mõeldud kõigile ja globaalselt pole loodud ka täiuslikku elamise mudelit, mida kõik ühtemoodi kasutada saaksid. See ongi elamise võlu - leida ise see, mis Sulle enam sobib :) Kui soovid maja ehitada, siis on oluline, et vundament, kuhu maja ehitada oleks tugev. Nii on ka isiklikus elus. Muidu lihtsalt kukub maja kokku. Seega ma tegelikult siiani ei oska sellele küsimusele vastata, kuigi seda on minult aastate jooksul nii mitmedki kordi uuritud. Nii palju on küll areng toimunud, et olen/oleme selle peale enam mõelnud...ja jõudnud järeldusele, et ehk üks...aga eks aeg annab aru :) Minu jaoks ei ole lapse/laste tegemine ühepoolne projekt...see on siiski koosloomine, selle kõige kõrgemas tähenduses. Seega huvitavad ajad on ees ootamas :)


Tulles lastelaagrite hooaja juurde tagasi, siis väga soovitan Teil oma lapsele kinkida Jaana Ojakääru raamat "Minu armas Südameloom". See on imearmas raamat toetamaks lapse arengut :) Lihtne ja nunnu! Saate koos lugeda ja "harjutusi" teha :) Sellel aastal soovisin omaltpoolt enam katsetada erinevate tehnikate kasutamist, mis toetavad lapse emotsionaalset ja vaimset arengut. Ja mida lapsed saavad oma eluteel ise kasutada :) Jooga ja teadlikkustehnikad võeti hästi vastu ja lastele väga meeldis! Joogaga on üldse selline lugu, et kui aastaid tagasi pidime lastega arutama jooga mõistet ja mis see endast kujutab, siis praegusel hetkel on lapsed väga teadlikud ning rõõmuga valmis joogatama! Tublid lapsevanemad on head mõju avaldanud :) Aitäh selle eest!


Lapsed jagamas oma Südameloomi :)
Joogat tegime samuti ja seda lausa lapsed igapäevaselt nõudsid :)

Need on vaid mõned tegevused, mis on lõimitud üleüldisesse laagriprogrammi. Kuna muutsime kava, siis oleme planeerinud mitmekülgseid tegevusi, mis toetavad lapse vaimset, sotsiaalset, füüsilist ja emotsionaalset arengut. Ja peab ütlema, et kui me esimesel vahetusel natukene pabistasime, et kuidas lapsed uue konseptsiooni omaks võtavad, siis oli see täiesti asjata! Kõik töötab ja sobib omavahel imehästi :) Üks asi on laagrit läbi viia, teine on kokku panna programm, mis lastele tõesti meeldib ja sobib :) Oleme siiani saanud mõlemaga hästi hakkama ja ootame juba viimast vahetust, et saaks suve lõpetada ägedalt! :) Loodame, et ilusad ilmad on jätkuvalt meiega, kuigi kui aus olla, siis meil on lõbus olnud iga ilmaga :D Ja aus on tunnistada, et tulen iga suvi spetsiaalselt Eestisse, et neid laagreid läbi viia...see vist ütleb nii mõndagi :) Seega, kui Teil on kuskil keegi väike inimene, kes soovib suvel midagi vahvat teha, siis ootame teda 6ndal augustil laagrisse! :)

Ühesõnaga on suvi täies hoos ja olen saanud puhata, mängida ning ka erialaselt kasulik olla :) See on vist üle aastate ainus suvi, kus olen nii pikalt kodumaal olnud...aga vahelduseks on päris tore :) Kuigi ilmselt augustis liigun siin enam Soome/Eesti vahelt, sest Soomes hakkab elu pihta juba viimasel suvekuul ning puhkused on selleks ajaks puhatud. Juba sellel reedel lähen taas nädalaks üle lahe, et ka seal suve nautida. Päikene on sellel aastal helde olnud, mis on lihtsalt fantastiline :)


Seega varsti jälle :)

Ja imeilusat suve jätku!

Kui võtta -ki ära, siis saate mu hüüdnime :)


Comments