Gruusia - riik, mida külastaks jälle!

Tbilisi.
Tervitused taas,

oleme nüüd reisilt tagasi ja õige aeg on natukene muljetada Teiega. Seekord valisime sihtkohaks Gruusia. Peamiseks põhjuseks tegelikult oli/on Gruusia veinid, mis on meie absoluutsed lemmikud. Siinkohal on aus mainida, et Soomes ei ole saadaval nii mitmekülgset veinivalikut, kui seda on Eestis. Eriti veel poolmagusaid punaseid veine. On jäänud mulje, et soomlased eelistavad enam kuivi või poolkuivi veine, mis pole päris meie maitsele...Seepärast otsustasime, et miks mitte minna oma lemmikut veini rüüpama selle sünnimaale ja seeläbi kogeda Gruusia võlusid. Mõeldud - tehtud! Otsustasime, et seekord paneme reisi kokku ise ja mingeid pakette või "all-inclusive" pakkumisi ei vaata. Kui aus olla, siis see polegi päris minu teema...talvel veel, kuid suvel tunnen end kui ahistatuna ja päris reisimiseks seda nimetada minu silmis ei saa. Enamasti nähakse meid kui liikuvaid rahakotte, eriti kui mu peika mainib, et ta on Soomest. Rikas, valge, mees...oh jah! Eestit mainides, siis olen läbi aastate siiski kogenud arusaama, et oleme Venemaa osa :D Ja mina olen tubli venelanna :) Nii, et ise võime siin arvata, et oleme maailmamastaabis suured tegijad, kuid ikka ja jälle tuleb tegelikult meelde tuletada meie riigi väiksust globaalses pildis ja see on täiesti normaalne, et paljud siiani ei tea, mis imeriik see Eesti siis ikkagi on... pole probleemi, reisivad eestlased lahendavad ka selle väljakutse! :) Kes positiivselt, kes vähe negatiivsemas võtmes :) Ei taha targutada, aga tegelikult kõik inimesed, kes reisivad esindavad ka sealhulgas oma kodumaad...mõni lihtsalt unustab selle väikese (kuid olulise) fakti vahepeal ära :)

Igatahes, seekord siis soovisime sihtkohta, kus me saame olla vabalt ja tunda end hästi. Ise avastada ja kogeda. Teadmata päris täpselt, mis meid ees ootab, kuid kuuldu põhjal järeldades, et ootamas on huvitav ning meeldejääv reisikogemus :) Alustame siis algusest... lennupiletid ostsime seekord Wizz Air odavlennufirmast (saate häid pakkumisi uurida siit.), Vilnius- Dortmund (ootaeg oli kuskil 1,5h)- Kutaisi ja tagasi Kutaisi- Vilnius. Esialgne plaan ei olnud nii kaugelt reisi alustada, kuid teised lennufirmad pakkusid 2X kallimaid pileteid ning Wizz Air enda pakkumised Riiast olid läbimüüdud. Kuna ostsime piletid 2 päeva enne reisi algust :D Seega otsustasime, et jääb nii! Autoga  Eestist Vilniusesse ja sealt lennukile, teebki reisimise huvitavamaks :) Edasi- tagasi piletid kahele inimesele saime vähem kui 400€´ga, mis on päris hea tulemus. Siinkohal suur-suur aitäh mu venna prutale, kes meile vihje andis selle lennufirma pakkumisi vaadata :) Reisi ajaks valisime 12 päeva (10 päeva kohapeal), mis tundus sobiv aeg, et lihtsalt olla, ringi vaadata ja mitte tormata. Puhkuse peamine mõte on siiski ikka ju puhata :) Ja teate, see oli mu ESIMENE reis käsipagasiga...mu peika pikaaegne unistus sai sellel reisil teoks! :D Nagu olen korduvalt maininud, siis ma ei ole just kõige parem pakkija, kuigi seljataga on enam kui kolmkümmend riiki. Ja aastal 2018 suutsin ma hakkama saada millegagi, mida ma poleks endast ealeski uskunud :D Olen enda üle uhke, peika veelgi uhkem :D Tundub, et järgmistel reisimistel nii jääbki! :) Nonii, liigume aga edasi...

Reisi algus...

Algus algas üldse nii, et avastasin, et unustasin oma passi Soome :D Seega polnud kindel, kas üldse saan Gruusiasse reisida. Helistasin saatkonda ja tuli välja, et pole probleemi...ID kaardist piisab...Juhhei! Läks õnneks! :) Reisi alustasime siis sõiduga Rapla-Vilnius, kus oli ees ootamas ööbimine, kui seda saab niimodi nimetada. Kuna lend läks meil kell 05.00 hommikul, siis ega me just kaua magada ei saanud...mugav oli see, et viisime auto lennujaama lähedal olevasse parklasse (täpsemalt kasutasime Ecoparking teenust), kus oli ka hinna sees viimine/toomine lennujaama/st. Hea lahendus. Ja ei pidanud pead murdma öösel, et kas takso on saadaval või mitte (tegemist oli pühapäevaga). Sellega läks kõik kenasti. Küll aga lennujaama sisenedes tormasin ma check-in tegema vale kohvriga :D, mille siis kogemata olin enda omaks arvanud. Ilmselt ma ise oleks seda alles Gruusias märganud, kui ei oleks üks noormees minu õlale patsutanud ja kohvrit vahetada soovinud :D Seega jah...ma väga ei imestanud, oleks imelik olnud, kui kõik oleks sujunud ideaalselt :D Igatahes sõit Kutaisi (koos ümberistumisega) kulges päris mõnusalt ja lennukis saime ka magada, mis andis enesetundele palju juurde.

Kutaisi - suurepärased restoranid ja soodsad hinnad :)



Jõudes Kutaisi lennujaama (mis asus kuskil 20km linnast väljas) oli kohe peamine eesmärk leida takso (taksod on seal odavad), et sõita majutuskohta, mis asus kesklinnas. Seekord otsustasime kogu reisi vältel kasutada Airbnb majutust, et seeläbi enam kogeda kohalikku. Taksot otsides saime kohe aru, et inglise keele kõnelejaid ilmselt me palju oma reisi ajal ei kohta :D Küll aga see ei heidutanud, ning kuna grusiinid on väga sõbralikud, siis ka ilma ühise keeleta saime oma asjad aetud ja sihtkohad leitud. Kutaisis veetsime kokku kaks päeva, see oli pigem kui peatuskoht, et edasi liikuda Batumi. Küll aga selle kahe päeva jooksul tutvusime kohaliku elu ja oluga, mekkisime kohalikku toitu ja rüüpasime Gruusia veini. Tagantjärgi võib öelda, et Kutaisis olid Gruusia parimad restoranid! Kogu oma reisi jooksul ei leidnud me nii häid toidukohti, kui seal olles. Peale selle oli seal meeletu kuumus, mis nii mõnigi kord pildi virvendama lõi. Veepudel oli parim sõber! Üks vahvam seik, mis kindlasti sealt meelde jääb on, kui otsustasime linna peale minna ja tutvuda kohalike vaatamisväärsustega (mida tegelikult seal just palju ei leidunud). Igatahes valisime välja, et võiks proovida "cableway"´ga (ma ausalt ei tea, mis on eesti keelne sõna :D) liikuda. Teadmata, mis lõpp-punktis ees ootab. Üllatuseks sattusime inimtühja lõbustusparki :D Ausalt öeldes see oli kõhedust tekitav...ei tea kas see polnud pop päev või kellaaeg, aga peale atraktsioonide valvajate seal kedagi ei olnud, kuigi kõik töötas. Nagu õudusfilmis :D

Siin see siis on :)

Igatahes, polnud see koht meie jaoks ja otsustasime tagasi jalutada...kuna kuumus oli nii suur, siis nii mõnigi hetk pidime lihtsalt korra hinge tõmbama, et kokku ei kukuks. Teekonnale jäi ka veel sõjaväemuuseum, kuhu sisse astusime. Ja taaskord olles ainsad külastajad :D 

Peika uudistamas :)
Gruusia on samamoodi valusa minevikuga ning tasapisi arenemas, mis on päris austusväärne. Kuna me peikaga kumbki vene keelt ei oska, siis me palju ei mõistnud...küll aga õnneks, oli seal inglise keelt kõnelev giid, kes meie küsimustele vajadusel vastas. Seega taaskord saime asjad aetud :) Peale vaatamisväärsuste, mis hinge ahhetama just ei pannud, tutvusime me kohalike inimeste ja koertega, kes olid meie olemasolust huvitatud :D Muideks, vabalt elavaid koerakesi leidus seal palju ja mina võtsin oma missiooniks nende kõhtusid täita, ostes poodidest viinereid :D Kohalikud muidugi ilmselt vaatasid mind nagu poolearust, kes raiskab toitu, aga ma ei lasknud end sellest heidutada :D Üleüldse oli Kutaisi väga rahulik ning sõbralik linnake, kus kõik kuidagi kulges ja turiste oli vähe. Ei mingit tormamist ja ostmise peale surumist. Saime lihtsalt olla ja vajadusel uudishimulikega suhelda, kes soovisid teada, kust me pärit oleme ja mis me siin teeme. Kuid sellega ka kõik piirdus :) Mis oli sümpaatne ja mõnus :) Seega Kutaisis me üldiselt lihtsalt olime ja puhkasime ning harjusime tasapisi kuumusega, mis meid saatis :) Samal ajal organiseerides teekonda Batumi, kus oli plaanis kauem peatuda ning meremõnusid nautida. Kaks päeva oli piisav aeg, et kohaga tutvust teha...kolm oleks juba liiast olnud...

Naised omavahel :)

Batumi - must meri ja vähe turiste :)

Vaade meie Airbnb majutusest :)
Et saada Batumi, oli meil 4 valikut : buss, rong, takso või marshrutka (eesti keeles vast siis marsa/väikebuss). Valisime tegelikult rongi, aga juhtus nii, et meie armas taksojuht seekord ei saanud hästi inglise keelest aru ning sõidutas meid hoopis väikebusside asukohta :D Mida mu peika oli soovinud KINDLASTI vältida :D :D Noh kohale jõudes meil palju valikut enam ei olnud, kui peale hüpata ja ennast sinna kuhugi ära katsuda mahutada :D Minul oli isegi päris okei, aga kuna mu peika on pikemate jalgadega, siis ta ikka natukene piinles seal kitsaste pinkide vahel. Küll aga väikebussiga me tegelikult suutsime kõige kiiremal viisil jõuda Batumi - kolme tunniga (teiste valikutega oleks aeg olnud 1h-2h rohkem, v.a taksoga). Ausalt, ma ei olnud vahepeal kindel, et me üldse kunagi Batumi jõuame :D sest see kuidas meie juht sõitis oli ikka paanikat väärt (kuid ilmselgelt olin ma ainus, kes seal bussis värises). Kohalikud olid ilmselgelt sõidustiiliga harjunud ja peika lihtsalt muigas kõrval, kui ma kurvides või möödasõitudel silmad kinni katsin ja raskelt igakord ohkasin :D Soovitan endalgi proovida, kui plaanite Gruusiasse minna! Elamus on garanteeritud! :) 
 
Jõudes Batumi oli esimene mulje täpselt samasugune kui Kutaisis, kus on kõik turistid? Meile tegi see vaid rõõmu, sest taaskord oli õhkkond rahulik ja mõnus. Musta mere äärde jõudes oli ka õhk enam liikuvam ja olemine oli pisut kergem ning ka keha oli enam omaks võtnud kuumuse.  Leides majutuse, millega olime väga rahul (seekord tegin isegi pilte), oli vaja kohe üle vaadata ületee olev rand :) Jagan Teiega ka meie Batumi "kodu" pilte..mõnus suur pesake, koos rõduga ja imelise vaatega :) ja kesklinnal/rannale väga lähedal. Nurisemiseks põhjust ei olnud :)

Magamistuba :)
Väike kööginurk :)

Elutuba :)
See oli siis meie kodu kuueks päevaks :) Selle majutusega isegi läks nii, et oli oodatust palju parem. Kui soovite Airbnb teenust kasutada Gruusias, siis võib päris kindel olla, et pildid vastavad tegelikkusele ja üsna tihti on isegi päriselt parem. Vähemalt nii saame järeldada oma kogemustest. Lisaks on Airbnb valik väga mitmekülgne ning lai, seega igale maitsele leidub midagi :) Meie soovitame!

Käru pole minu oma :D Aga olen uhke oma säärelihase üle :D
Tugev Eesti naine laineid ei karda :D


Nagu te juba piltidelt tähele panete, siis Batumis oli meil esimesel päeval üsna pilvine ja ees ootamas inimtühi rand :D Vahelduva eduga saime järgnevatel päevadel päikest, vihma ja pilvisust. Sellest hoolimata oli koguaeg päris soe ja päikeselistel päevadel lausa väga kuum. Seega me mingis mõttes olime isegi tänulikud, et mõnel päeval ei saanud randa minna...sest keha vajas puhkust päikesest. Samuti on näha piltidel, et rannas just suurt trügimist ei ole ja ruumi jagub kõigile.

Päikeselisem päev :)

Mind ausaltöeldes kivirinnad ei heiduta, küll aga suured lained. Kogu meie aja jooksul Batumis oli meri üsna tormiline ja sellest hoolimata inimesed ujusid, küll aga väikelastel hoiti korralikult silma peal ja nii mõnigi vanem laskis lapse vette vaid päästevestiga (tubli tegu), sest nii mõnigi paanilisem moment leidis seal aset, kui ema avastas, et laps on lainetesse jäänud ja ei saa kaldale. No ka mina proovisin ujumist, enamasti sain hakkama...aga ühel korral viskasid lained mind ikka korralikult kividesse. Ja pärast seda võtsin vähe rahulikumalt ja nii väga vette ei kippunud. Peikat see ei morjendanud, tema vana kala ja sai suurepäraselt hakkama. Minu jaoks jäigi väljakutseks normaalse inimese moodi veest välja tulemine, sest igakord olin ma palja tagumikuga muserdatud näkk kividel :D kes sai lainetelt korralikult räsida. Loomulikult ei puudunud sellest protsessist ka erivärvi sinikad kehal :D Seega peab siinkohal tunnistama, et must meri jäi seekord peale :D Aga pole hullu, järgmine kord võidan nagunii mina! :D Kuna meie reisi eesmärk oli eelkõige puhata ja lihtsalt olla, siis võtsime ka Batumis üsna rahulikult ja tegutsesime tunde järgi. Tutvusime vaatamisväärsustega, käisime ujumas, avastasime kohalikke restorane, tutvusime veinivalikuga, vaatasime jalka MM-i (noh muudmoodi lihtsalt ei saanud, sest ma suur jalka huviline :D) ja lihtsalt olime. Kõige tähenduslikum oli muidugi minu jaoks näha oma silmaga Ali ja Nino armastuse monumenti (siin ka natukene rohkem infot). Nii võimas ja kaunis!


Üks unistus taas täidetud :)

Muideks 2016ndal aastal on tehtud ka film "Ali and Nino", mida kohe peale postituse kirjutamist vaatama hakkan :) Mulle ikka vahel meeldivad sellised filmid, kus pisar silmanurka kipub :)



Ja jagan Teiega veel pilte Batumist, enamasti avastasime linna siis, kui olid vihmasemad päevad. Hea mõnus aeg jalutamiseks ja avastamiseks :)



Uus ja vana :)




Churchkela´s :)

Parim pilt meist :D Me muidu avastasime koos....tõendiks siis :D



Nende rõdud oli vaatamisväärsus omaette, sest igaüks ehitab neid isemoodi :D Ja nii mõnigi kord on lausa üllatav ja uskumatu, et keegi sellisel pinnal vastu peab ja läbi ei kuku :D


Seega me ikka kolasime ja kui aus olla, siis kuus päeva isegi tundus natukene liiga pikk Batumis olemiseks. Seda me arutasime tagantjärgi. Kuna järgmine sihtkoht oli Tbilisi, siis seal olemiseks jäi meil vaid 2 päeva, sest pidime veel tagasi Kutaisi lennujaama sõitma (mis on seiklus omaette ja üsna peagi kirjutan ka sellest lähemalt :) Nüüd aga liigume pealinna :)


Tbilisi - pealinn suure algustähega :)

Loomulikult oli järgmine ülesanne selgeks teha, kuidas me Batumist pealinna sõidame. Seekord oli valikus kolm võimalust ja marsa absoluutselt välistatud :D Otsustasime rongi kasuks, mis sõitis siis 5h. Ootused väga kõrged ei olnud ja seekord oli ülioluline, et taksojuht meid ikka õigesse kohta viiks. Kui aus olla, siis üsna tihti sattusime kokku sellega, et taskojuhtidel polnud õrna aimugi, kus midagi asub :D Seega olime valmis mõelnud ka variandi B - takso, kui peaks taas juhtuma et asukoht on vale. Seekord, aga läks õnneks ja koht oli õige! Rongipiletid olid meil juba eelnevalt veebist ostetud ja kõik laabus väga kenasti. Isegi rong oli oodatust kordades parem! Peab tõdema, et parem isegi kui kodumaal :) Ainus mis lõikas päeva üsna ära oli see, et väljumine toimus kell 14.00...seega läkski meil üks päev rongiga reisimisele...aga taaskord omamoodi kogemuse osaliseks me saime! :) Positiivse! :)


Esimese päeva me sisuliselt lihtsalt olime ja võtsime eesmärgiks teisel päeval ringi kolada ning linnaga tutvust teha. Ja ootamas oli ka kohtumine minu armsa Indrekuga, kes samal ajal sealkandis juhtus olema. 2011ndal aastal oli au temaga koos Eestit esindada Jaapanis. Sellised kohtumised on alati imetoredad ja näitavad veelgi enam, et maailm on ikka üsna väikene... enne Indrekuga kohtumist kolasime peikaga natukene ringi ja külastasime vanakraami turgu, mis oli väga muljetavaldav! Muidugi minu ülesanne oli seal kaevata kõrvarõngaid ja õnneks ka näkkas! :)




Mina niisama :D
Taaskohtumine :)

Üheskoos avastasime Tbilisi ilu ja võlu :) Ja teostasime mu pisikese unistuse taas kasutada "cable car" teenust ja külastasime Gruusia sauna :)

Tbilisi vanalinn :) Selles piirkonnas paiknevad enamus Gruusia saunad :)
Kõrgustes :)
Ikka kõrgustes :)
Leidsime kose ja loomulikult ka käisime ujumas :)

Ja peale seda tuuri oli aeg külastada Gruusia sauna, mis oli kogemus omaette :D Eelkõige seetõttu, et meid oli pesemas üks väga nunnu "noormees". Kõik kolm said pestud just selle nunnu meesterahva käe all, omaltpoolt pean mainima, et ta oli ikka päris tugeva käeline :D Ja keeramise ajal oli tal komme pepule väike laks panna :D No me võtsime seda, kui kommunikatsiooni puudumist ja mõistsime olukorra tõsidust :D Kuid pestud me kõik kolm saime ja omamoodi erilise kogemuse samuti! Meil oli olemas tavaline saun, väävlivann ja väikene külmavee vann, kuhu oli karastav end kasta :) Mina ja kaks kutti siis saunamaailma avastamas. Ehheee, päris äge oli!



Väävlivanni katsumas, kus muidugi hiljem ka sees tuli käia. Ja vesi oli ülikuum!
Sellega ka meie päevakene lõppes, puhtana ja ainulaadse kogemuse osalistena :D Küll aga peab tõdema, et meile peikaga meeldis Türgi saun enam...protseduur oli pikem ja põhjalikum :) Järgmisel päeval otsustasime külastada Georgia National Museum´i, sest kui pole muuseumis käinud, siis pole ka reisi toimunud :D Kuigi tõsiselt rääkides, siis me pole reisijad, kes ühest muuseumist teise käivad... pole väga meie teema. Kuid mõnda vähest võib külastada, kasvõi juba sellepärast, et näha kuidas need on kokku pandud ja inimestele kättesaadavad.

Mängisime mängu, kus arengu tasemel meie oleme :D
Päris ehtne :)

Kaukasuse loomad :)
Peale muuseumit värskendav pressitud mahl :) Super combo :)


Ja peale seda ilusat päeva võtsime riski, et sõidame järgmisel hommikul taksoga Kutaisi ( kuskil 3.5h)...ise teadmata, kas see on üldse võimalik. Üllatuseks ja kasutades Taxify teenuseid saime varahommikul kõige parema taksojuhi osaliseks! Tema oli siis see, kes viis meid Tbilisist Kutaisi, ja kokku läks see maksma kuskil 60€ (üle 300km). No nii vedas! Ilus lõpp reisile, sest sõites tagasi Kutaisi nägime ka palju teekonnal :)

Kas külastaksime taas?

Otse loomulikult! Gruusia on imeline riik, kus on nii palju avastada. Teate, oma reisikogemustele tuginedes võin käsi südamel öelda, et see on riik, mis aastate pärast ei ole enam see, mis ta on praegu...sest turismil on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Peale selle on see arenev riik ja elukogemus on näidanud, et investorid kütavad üsna kiiresti hinnad kõrgemaks. Hetkel veel on väga soodne, kohalikud on uskumatult sõbralikud, toit on imeline ja vein on lihtsalt uskumatu! Soovitan väga Gruusiat külastada! Ja ise loodan, et elu viib meid taas tagasi sinna, sest külastamata jäid mäed...aga küll jõuab! Puhkuse peamine mõte on siiski puhata ja mitte tormata ja linnukesi korjata, kes kõige enam kohti külastas :D Mis kahjuks nii mõnegi jaoks on peamine eesmärk... Igatahes, armsad sõbrad, kui valite reisi sihtkohta, siis hoidke Gruusial silm peal :) Elamus omaette! Saate väga positiivse kogemuse osaliseks ning saate rahus olla turistid võõramaal :) Ise avastades, kogedes ja jagades :)



Teie Jane 💖

Comments