Päike ja vihm käivad vahel käsikäes :)



Tere taas 💕

Olen hetkel suundumas Eestisse, seega parim viis aja veetmiseks on kirjutada :) Millest siis seekord? Täna jagan mõtteid soome keele õppimisest ja kursuse lõpetamisest. Olen ju tihti Teile maininud, et algusaeg Helsinkis oli mulle isiklikult keeruline. Tundsin end ikka päris üksikuna ning sotsiaalelu kui selline oli vaid unelm. Peale selle, loomulikult külastas mind ka selline tunne nagu "mitte kuulumine". Teadsin, et kõik võtab aega, kuid ei osanud ette kujutada, et protsess on ikka väga aeglane võrreldes sellega, mida lootsin. Peikaga arutledes, tegin ettepaneku, et ehk on hea aeg taas soome keele õppimiseks. Mõeldud, tehtud! Hakkasime otsima keele kursuseid. Leidsime, aga me ei olnud arvestanud faktiga, et paljudele kursustele registreerumine oli alanud juba kaua aega tagasi ning et kursusele pääseda, peab registreerima end TÄPSELT SELLEL PÄEVAL, kui kursus avatakse, sest muidu jääd kohast ilma! Seega esimesel katsel olin paljude kursuste ootenimekirjas, aga kursusele ei pääsenud. Teate kui nukraks see tegelikult tegi. Ma ju tõesti soovisin õppida keelt, aga see lihtsalt ei olnud võimalik, sest teised olid palju kiiremad. Positiivne on see, et valik on tegelikult suur ja lai, võimalusi keele õppimiseks on. Seega võtsin paar päeva vahet ning alustasin taas otsinguid ja sellel korral registreerisin end igalepoole, kuhu vähegi tundus, et sobin oma tasemega. Lootes, et ehk kuhugi ikka mind vastu võetakse. Õnneks! sain vastuse (ja ka ainsa) lähedal olevast Omniva keskusest, et olen kursusele registreeritud ja koht on olemas :) Yessss!! Mul suuri ootusi ei olnud ja ainus soov oli lihtsalt keelt õppida. Kursus kestis kaks kuud ja toimus kolm korda nädalas (2h). Lisaks muidugi pidi leidma aega kodutöödeks, mida ikka jagus. Siinkohal on aus mainida, et ma ei ole helge pea, kellele keeled niisama külge jäävad. Minu jaoks on see reaalne õppimine ja suur töö. Boonuseks muidugi on hetkel, et eesti ja soome keeled on sarnased ning see teeb protsessi natukene lihtsamaks :) Igatahes...mul vedas! Ja sattusin kursusele, mis oli mu kodule lähedal + sain väga hea õpetaja, kes on metoodiliselt tugev (on au olnud õppida ka mitte kõige tugevamate õpetajate käe all) + sain endale palju tutvusi ja elustasin oma sotsiaalelu :) Ma isegi ütleks, et ma olin väga hea õpilane :) Mitte lihtsalt hea, vaid väga hea! :D Kõik kodutööd tegin ära, tundides olin aktiivne ja mitte kunagi ei nurisenud, kui oli taas aeg õppima minna :) Väike pai iseendale! (no tegelikult päris suur). Eile sai kursus läbi ning minul on kindel plaan õpinguid jätkata, kuigi õpetaja soovitas mul järgmise taseme vahele jätta, lähen ikka kohale! :) sest mulle lihtsalt meeldib! Ja tunnen end sellel kursusel hästi ja motiveerituna :) Kõige olulisemal kohal on meie särasilmne õpetaja, kes teeb oma tööd südamega ja tõesti on huvitatud sellest, et me keele selgeks saame. Olgugi, et mul tase on võib olla natukene kõrgem, kui teistel...siiski on mul õppida veel palju :) Ja mööda külge see kindlasti maha ei jookse! Seega sügisest jätkan ja proovin hoida oma "hea õpilase" staatust :) Selle kursusega on ka naljakas seik...mäletan nii hästi, kui peale esimest tundi läksin koju ja peika arvas, et olen nüüd soome keele esimese tunniga suhu saanud! :D Ja küll ta jõudis mulle soome keeles puhuda...ooojaaa...ja minu vaesed kõrvad lihtsalt ei suutnud seda kõike vastu võtta :D Püüdsin talle siis seletada, et keele õppimine võtab natukene enam aega, kui vaid üks tund :D Ja õnneks ta leppis olukorraga! Me kodus räägime inglise keeles, kuid peale seda kui alustasin taas keele õppimist, siis tihti proovime ka soome keeles vestelda. No enamasti nendel juhtudel olen ma üsna napisõnaline ja enamasti kuulaja rollis, kuid siiski on see kasulik ja aitab mul kiiremini keelt omandada. Seega tasapisi liigun ja kiidan end, sest tunnetan progressi ja naudin seda. Ja mu armsad kursusekaaslased...oeh, nii toredad inimesed! Tegime veel eile õpetajale pisikese üllatuspeo, mis muideks ei ole väga traditsiooniline, kuid kuna meie grupi sisekliima on nii ühtehoidev ja positiivne, siis saime asja teoks teha! Nii äge ja õpetajal võttis lausa pisara silma... Alustades oli meid kordades rohkem, kuid nagu ikka on inimesi, kes ühel hetkel otsustavad (erinevatel põhjustel), ettevõetu pooleli jätta, kuid tugevamad on sellel pildil kõik olemas :) (NB: pildilt on puudu ka üks Eesti juurtega ilus inimene (nii seest kui väljast), kes kahjuks sellel päeval ei saanud kohal olla).  Ja õpetaja Henna on roosas, akna poolel. 


Ja teate, mis on kõige toredam! Enamus inimesi sellel kursusel elavad samas kandis, kus mina - Matinkyläs (by the way mu peika nimi on Matti :D). Ja oleme eesmärgiks võtnud enam kohtuda ja ühiseid ettevõtmisi korraldada. Nii äge! Meil kõigil on oma taust, oma minevik, olevik ja tulevik, kuid antud hetkel, me jagame palju ühist ning suurim soov on integreeruda (nii palju, kui see siinses riigis võimalik on) ja keele õppimine on suur samm selle poole. Mitmed on leidnud Soomest armastuse ja jätnud oma eelneva elu ning alustanud samuti "elu ehitamist" siin. Mõned on tulnud koos oma partneriga ja ehitavad üheskoos. Teised on siin töö tõttu jne jne. Kuid ühte võin ma öelda, minu suur respekt absoluutselt kõikidele inimestele, kes soovivad Soomes oma elu ehitada. Uskuge mind, see ei ole lihtne riik, kus integreeruda...isegi minul, kes ma ju tegelikult tulen üsna lähedalt. Kuid kindel soov ja tahe ning suur töö ehk viivad ühel ilusal hetkel sihile. Tuleb hoida positiivsust ja mitte lasta rasketel hetkedel võimust võtta :) Seega aitäh elule, et mind ei võetud vastu kursustele, kuhu olin samuti end registreerinud ja et sain võimaluse olla osaks JUST selles grupis ja nende inimestega! :) Kõik juhtub põhjusega... rõõmsaks teeb ka see, et väga paljud on otsustanud jätkata ning 13ndal augustil kell 12.00 peame olema kibekiired, et registreerida end jätkukursusele! Selles mängus kiiremad võidavad! :D Seega loodame vaid parimat! Ja suvel proovin olla aktiivne nii emakeeles, inglise keeles kui ka soome keeles :)


Varsti jälle💕

Jane

Comments