Väike huumor päeva :)




Ma pole vist kunagi oma blogis nii aktiivne olnud, kui viimased nädalad! Hetkel nii naudin kirjutamist :) Lubasin kord kuus postitada, kuid nüüd teen siin isiklikke rekordeid! :) Kiidan end! Igatahes, on mul ammu üks "huvitav" tähelepanek silma hakanud, mis on omamoodi ka humoorikas. Jagan ka Teiega :) Igal kevadel avastan ma end olukorras / olukordades, kus jään kellegi huviorbiiti. Mind on jälitatud, mind on soovitud vägistada (õnneks see ei saanud teoks), mind on rünnatud (mille tulemusena on mul igavesti märk otsmikul), mulle on koju soovitud sisse tungida + sotsiaalmeedia ahistamised, kus keegi on mind kuskil näinud ja on endale pähe võtnud, et sobin talle naiseks. Need sündmused on kõik enamasti juhtunud kevaditi. Tundub hirmutav eksole? Peika mul siiani imestab, et kuidas ma üldse veel elavate kirjas olen. Õnneks ikka olen ja päris energiat tulvil! :) Ja need sündmused ei ole aset leidnud ainult Soomes. On au olnud kogeda huvitavaid (kuigi ka hirmutavaid) kogemusi Eestis ning mujal maailmas, kus olen paiknenud. Liigume edasi...kui kolisin Helsinki kanti, siis nagu aru olete saanud, siis palju ma siin väljas käinud ei ole. Enamasti peikaga. AGA, ma käin jõusaalis siin lähedal üksinda. Seal on loomulikult igas vanuses inimesi ja sealjuures ka erinevaid rahvuseid. Elan siiski multikultuurilises Soomes :D Hea nali :D Mulle meeldib käia trennis enamasti õhtusel ajal, enne tööpäeva lõppu. Tundsin, et siis käib seal natukene vähem rahvast ja on mõnus oma asju ajada. See aeg meeldis ka ühele meesterahvale, kes üsna tihti sattus sinna täpselt siis, kui mina. Okei, täitsa normaalne, et inimesed eelistavad mingeid kellaegu enam ja teisi vähem. Kuid juhtus nii, et üsna tihti kui ma kuskil nurgas oma harjutust tegin tuli tema minu kõrvale ja lihtsalt seisis ja vaatas. Okei, mõtlesin, et mis seal ikka...ehk otsib midagi (nt. raskuseid). Ikka juhtub. Kuna seljataga on erinevad (mitte väga positiivsed kogemused), siis ütlesin endale, et "Jane ära kujuta endale ette ning tee ainult oma asja". Nii ka tegin. Kuid siis avastasin end olukorrast, kus meesterahvas otsis minuga kontakti, küll silmsidet, küll teretas mind. Mina muidugi tegin nägu, et ei kuule/ei näe ja toimetasin oma harjutustega edasi. Küll aga sisimas tundsin, et seda tähelepanu on minu jaoks natukene palju...rääkisin sellest ka peikale, sest ma ise olen vahel natukene naiivne inimeste osas (soovin eeldada ikka kõige paremat) ja otsustasime, et vahetan jõusaali aega. Seega hakkasin seal käima hommikuti. Kergendus, sest seda kutti enam seal tegutsemas ei olnud. Möödusid nädalad ja kõik oli väga hästi, KUI paar päeva tagasi, kui peika oli taas tööasjus ära, läksin ma kohalikku supermarketisse (vägev sõna :D ootan juba aega kui meil on megasupergigamarketid). Ja kogemata nägin seda tüüpi seal ja LOOMULIKULT nägi tema ka mind. Muide, ma juba ammu Soomes (ükskõik, kus ma käin) nii kergekäeliselt enam naeratusi ei jaga...sest mõne jaoks on see kui signaal armastuse avaldusest. Seega selle muudatuse olen oma elus sisse viinud. Tulles tagasi teema juurde, siis panin puu-ja juurviljade riiulite vahelt kähku ajama ja maandusin piimaletis. Veetsin seal mõnusasti aega, ise külmetades. Ootasin ja ootasin, et ehk ta on oma asjad leidnud ning lahkunud. Ühel hetkel tundus, et paras aeg on oma ostlemine lõpule viia. Läksin siis kassasse ja keda ma näen. Tüüp ootas mind liftide juures (need on kohe kassade juures). Mu peast jooksis läbi vaid mõte, et mida ma nüüd teen? Ma ei soovi temaga suhelda ega absoluutselt mingitki kontakti. Kuna seal on kaks lifti (no teate küll need trepi moodi. Eesti keelne sõna ei tule meelde hetkel), siis kähku jooksin vasakpoolsele liftile. Tema oli paremapoolse juures. Ja ei julgenud tagasi vaadata. Helistasin emale. Teadsin, et ega ta ju midagi teha ei saa, aga kui ta minuga räägib, siis ehk see tüüp ei tule tüütama. Õnneks nii ka juhtus....ja põgenesin kibekiirelt koju. Läks hästi seekord! Siinkohal on aus mainida, et see meesterahvas ei olnud soomlane, mulle tundus et ehk itaallane. Vahet tegelikult palju ei ole. Ja ma siiani ei saa aru, mida ta tahab, sest mingeid signaale ma andnud ei ole ja veelgi vähem, eiramine peaks olema selge märk, et ma pole huvitatud. Kuna olen olnud ka olukordades, kus keeldumine või äraütlemine on olnud üsna halva tagajärjega, siis ma olen soovinud seda vältida. Reaalsus on see, et kunagi ei tea, mis inimesel seal ülakorrusel toimub ja vahel võib see vajada renoveerimist (rahvus ei ole siinkohal mingi määrav tegur). Kuid taaskord jäi juhtum kevadesse! See pikk sissejuhatus ajendas mind Teiega jagama oma "geniaalset" sidusust koertemaailmaga :D

Mulle on alati tundunud, et lume sulamisega, sulab välja ka trobikond väga huvitavaid inimesi. Oma eelmistele kogemustele baseerudes on lausa tundunud, et ehk on kevad aeg, kus mõned inimesed lastakse välja (või põgenevad) spetsiaalsetest "hoiukodudest", kus nad teistel aastaaegadel pesitsevad. Peale selle tundub, et mitte ainult koertel ei jää sellesse aega jooksuaeg, vaid ka inimestel :D Sellesse aega jäävad enamasti ka lahkuminekud, uute partnerite või silmarõõmude otsingud ning fantaasiate elluviimised. Elu on kui lill! Päike peletab eemale kõik kurvad mõtted ning energiat on kordades rohkem ja inimesed on õitsel :) Ilus aeg, aga ka mingis mõttes ohtlik aeg. Et seda kõike vähe humoorikamas võtmes näha, siis toon paralleele jooksuajaga. Palun võtke seda ikka naljaga. Plaan pole kedagi solvata ega kellelegi halba soovida :) Mulle väga meeldivad koerad, kuid jooksuajal võib nendega päris keeruline olla :)

Leidsin nii hea artikli Maalehest, kus veterinaarid annavad nõu emase koera omanikele :D Siin on paremad palad:

"Paljudes peredes on lemmikloomad oma murede ja rõõmudega. Omaniku jaoks on jooksuaeg väga tülikas aeg. Jooksuajad toovad kaasa ebameeldivaid üllatusi looma muutunud käitumises." -  samamoodi on inimestega. Meil on oma mured ja rõõmud ja kui "jooksuajad" algavad mõnes perekonnas, siis see võib tuua endaga ikka VÄGA ebameeldivad üllatusi. Mõnel juhul võib see lõppeda isegi soovimatu pesakonnaga.

"Emase koera paaritumise vältimiseks on mitu võimalust.Võimalus on jooksuajal pidada emast koera pideva järelevalve all või hoida teda ruumides, kuhu isased ei pääse. Kuid alati jääb võimalus, et emane põgeneb kodunt või suudab mõni isane tema juurde pääseda. Isased koerad on indleva emase juurde pääsemiseks valmis kõigeks, takistuseks ei ole kõrge aed ega sein, rihma otsas olev omanik või emase koera jalas olevad jooksuajapüksid. Paaritumine võib kesta ainult mõne minuti ja tagajärjeks on soovimatu pesakond. Pidev poegimine kurnab emaslooma ja lühendab ta eluiga." - No see on lihtsalt nii naljakas :D Jah, ega ka inimest hoia kinni, kui ikka sugutung peale tuleb ja kodune olukord ei ole enam talutav (oma peas enamasti). No näete, ainus võimalus on end lukustada ruumi, kuhu keegi ligi ei pääse :D Ja ise ka välja ei saa :D Jah, ja see võib samuti täitsa paika pidada, et kui on toimunud sigimine ja sellel on soovimatud tagajärjed, siis see võib lühendada nii mõnegi inimese eluiga, kuna stressitase on nii kõrge :D

"Steriliseerimine on mõeldud koertele, kellelt ei soovita saada kutsikaid." - Proovime seda pigem vältida, see pole ka päris lahendus.  Kastreerimine? Tundub jube ekstreemne. Ehk on ikka muid lahendusi? Vot ei tea, võib olla mõne jaoks oleks see ainulahendus. Lugege enam siit. Sellel on lausa mingi iva sees :D Igaüks saab omad järeldused teha :D 

Selline siis seekord see postitus sai. Kokkuvõtvalt võib öelda, et jooksuaeg on keeruline aeg :D... ja kahjuks koertemaailmas ei ole enamasti kohta eluaegsele partnerlusele, mis inimestel jällegi on kui tavaline nähtus. Kuid nagu ikka, viskab sisse ka erandeid ja olgugi, et vahetevahel elu saadab väljakutsuvamaid olukordi ja mitte alati kõige armsamaid inimesi, siis mis seal ikka, vahel on tore tagasi vaadata ja läbi "huumoriprisma" seda kõike näha! Elu läheb ikka edasi! Thank you Universe! 💛



Hoidke endid! 

Ja varsti jälle 💛
 

Comments