Esimest korda...



Hei taas!

Teate ma lihtsalt pean seda rõõmu jagama, sest ESIMEST KORDA saan ma nautida päikest ning soojust Soomes. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis nelja aasta jooksul, mis olen siin pesitsenud pole olnud au ei päevitada ega ka rääkida sellest, et on palav. See, mis praegu toimub, on lihtsalt nii vapustavalt äge! Ja oli ootamist väärt! Veelgi enam, praegu on ju alles kevad! Teisest küljest on see ka naljakas aeg, sest nii kui soojad ilmad algasid, siis kogu elu kui muutus. Nagu püha vägi oleks seda maad puudutanud...nii muidugi igal aastal, kui päike kasvõi natukeseks pilve tagant välja tuleb, siis inimesed digimuutuvad. Ka kõige pessimistlikumal inimesel on pisikene naerukurr suunurgas :D See on täiega äge, AGA alati paneb mind mõtlema, et miks inimesed ainult siis on soojad, armsad ja naeratavad kui päike paistab? Miks lastakse sisemisel päikesel närbuda lumistel ja pimedatel sügis - ja talveõhtutel? Eks igalühel on oma vastus selleks olemas, kuid isiklikult ma pooldan, et naeratus ja sisemine soojus võiksid ikka aastaringselt olemas olla :) Kuigi peab tunnistama, et see energia, mida päike praegu jagab on lihtsalt super! Muidugi oli vahva ka see, et kui soojad ilmas algasid, siis inimesed justkui eksisid ära. Tänavapildis oli näha absoluutselt kõikide aastaaegade fänne. Võib-olla inimesed ei uskunud, et päriselt ka päike paistab ja polnud veel talveunest ärganud :D Komöödilised olid need esimesed päevad, sest "moeröögatusi" leidus igal nurgal. Ühtepidi see mingisugune boheemlus, mis Helsingis aeg-ajalt vastu peegeldub on mulle sümpaatne. Eelkõige on olulisel kohal mugavus. Teisestküljest on mul vahel tunne, et olen sattunud karnevalile, kus on esindatud absoluutselt kõik sajandid ja igaüks püüab omamoodi silma paista või kardinaalselt vastupidi ("nähtamatuks" end muuta). Jälle...igaühele oma. Kõikse olulisem, et inimene end hästi tunneb :) Mina isiklikult (ilmselt olete ka aru saanud) armastan värve :) Ja ikka aeg-ajalt juhtub, et kui peikaga välja lähme, siis olen kõige värvilisema riietusega linna peal :D Seega samamoodi osa karnevalist, oma valitud kostüümi(de)ga :)


Igatahes tulles tagasi teema juurde siis on hetkel väga ilus aeg...nii tore on kohata rõõmsaid ja naeratavaid inimesi, kes naudivad sooje kevadilmu. Kaasa arvatud mina :) Ja peab tunnistama, et teen seda kohe kogu südamega! Iga päev olen käinud tunni-kaks kohalikus rannas või siis ületee pargis päevitamas (sealjuures kirjutades oma blogi või siis lugedes materjali lõputööks). No niiiiiii mõnus! Ja täna käisime peikaga taas kalal...muideks, seekord saime kala! AGA sattusime kahjuks kalade lasteaeda, mis tähendab et kõik olid nii pisikesed, et ei raatsinud väga nende lapsepõlve traumatiseerida. Varsti jälle!! :) Seega keskendusime enam päevitamisele, vaikusele ja loodusele. See koht, kus need pildid on tehtud on tõeline paradiis (postituses "The weekend in pictures" oleme samas kandis). Ja omamoodi luksus. Kuna see on suletud ala, kuhu saab sisse ainult loaga (mida mu peika omab), siis igaüks sinna ligi ei pääse. Ja sellest tulenevalt on meil täiesti "oma" rand ja privaatsus, mida oleme alati saanud nautida täiel rinnal kahekesti. Vägev! Kahjuks ujuma veel ei ole saanud minna, sest merevesi on veel päris külm :) Kuid küll ka see aeg tuleb :) Lisan siia veel ajaloolised jäädvustused päevitamisest Soomes (täna pildistatud), kes teab, kas järgnevatel aastatel selline luksus kevadel on saadaval.  Seega saab kunagi meenutada neid ilusaid aegu ja öelda selle kuldse lause, et "küll siis oli alles hea aeg ja elu ilus!"



Varsti jälle ja mõnnake täiega💛

Pildid tegi peika (aus on ka mainida, et kahel pildil oli pisut telefonikaamera õline, seepärast suts udusemad pildid, aga ei ole hullu! Teistel piltidel suutsin telefoni kaamera puhtaks nühkida:D)

Comments