Juulikuus kõik on uus :)


Act like summer and walk like rain :)

Tervitused head lugejad,


ootamatult ongi kätte jõudnud juulikuu. Aeg läheb kiiresti :) Seljataga kaks lastelaagrit, kus viimases vahetuses olid meil pisemad tegusad neiud koos. Kuna suutsin enne laagri algust end korralikult kodumaa päikese käes otseses mõttes ära kõrvetada, siis esimesed päevad olid ütlemata valulikud. Koopainimese aastad annavad end tunda ja päikesega just väga soojad suhted ei ole olnud. Eks sellepärast olin ka parajalt hea saak. Nüüdseks on saanud minust korralik madu, kes nahka vahetab. Ilmselt kõik on millekski hea :) Laager iseenesest läks taaskord väga vahvalt ja ütlemata tegusalt. Pisematega on loomulikult seletamist ja ka toetamist enam. Samuti peavad olema reeglid paigas, mida mina siis kutsun kokkulepeteks. Aga nad olid ütlemata tublid ja mul on nii hea meel taaskord tõdeda, et meie kodumaa lapsed on ütlemata elusad. Mis siinkohal tähendab, et aktiivsed ja elurõõmsad. Seekord pidin ka pisut rangema rolli aeg-ajalt võtma, mis mulle üldiselt endale ei meeldi, kuid mis on paratamatu. Taaskord lastega söömas olles, avaldasin arvamust, et mina olen alati arvanud, et niimodi saab ka, et riidlemist üldse ei ole ja kogu aeg on tore. Mille peale neiud hakkasid naerma ja üks neiu vastas, et see on küll suurim rumalus, mida ta kuulnud on :D Mina siis küsisin sellepeale, et miks mitte? Siis nad vastasid, et meiega peab vahel riidlema, muidu me läheme üle käte :D Noh, eks selles peitub omajagu tõde. Küll aga peegeldub mulle tihtipeale piitsa-prääniku meetod. Kui teed midagi hästi, siis saad selle või selle ja vastupidi... ma ei laida seda maha, küll aga võib seal juhtuda see, et laps suunab kogu oma energia tulemusele, arusaamata protsessi kasulikkusest. Kui siinkohal on olemas analüüs ja arutelu, siis on väga hästi. Lisaks ka lapse kaasatus ja mõistmine. See on motivatsioonisüsteemi loomine kodu siseselt, mida ma väga toetan. Kuid rõhutan taaskord, et olulised on võtmesõnad, mida eespool mainisin. Ja järjepidevus viib sihile :) Siin ka mõned pildid Teile viimasest vahetusest :) 








Minu jaoks loomulikult oli taaskord olulisel kohal joogatunni läbiviimine. Kuna Eestis väga paljude laste vanemad on joogat teinud või siis teevad, on paljudele lastele jooga sõna kui selline tuttav. Küll aga sügavama tähenduse mõistmine tekitab küsimusi. See on iseenesest ka arusaadav ning selleks kasutan erinevaid tehnikaid, et tekitada võrdlusmoment. Seekord jagasin lapsed kahte gruppi (suuremad/väiksemad), et seeläbi enam individuaalset tuge jagada. Ja kogu üldine konseptsioon oli taaskord üles ehitatud läbi jutustuse "Reis Egiptusesse". Läks hästi ja lastele meeldis :) Mulle endale samuti! :) Kõige olulisem on muidugi, et mõte jõudis nendeni :) Kõik üldise heaolu nimel :)
            Kui siit edasi liikuda, siis soovin Teiega jagada Karen Korjuse lõputöö käigus välja töötatud uut tehnoloogiat, mille põhiosaks on laseriga või pressmeetodil välja lõigatud riidetükid ja mida kokku pannes saab endale lihtsal moel riideid või aksessuaare ehitada. Laagri käigus oli meil võimalus esmakordselt katsetada ja väga äge oli! :) Loov, arendav ja mänguline! :)



Just nagu mängiks legodega. Rohkem infot leiab siit.



Andekaid inimesi tuleb ikka toetada ja esile tõsta, kuidas muidu lahedad ideed ja lõpptulemused meieni jõuavad :) Ja siinkohal tõstan esile ka Merli Mandi MÖMM´i, kes käsitööna valmistab nimelisi ja pühendustega kaisukarusid ja muid vahvaid kingitusi. Iga mõmmi on ise nägu ja väga armas! Ka mina sain oma nimelise mÖmmiku kingituseks, kes mind mu ettevõtmistes toetab :) Facebookis leiab nad siit. Veelkord minu siirad tänud! :)

Tulles tagasi minu juurde, siis vahepeal sain teada, et mu hea sõber Pavi Oulust naaseb kodumaale ja alustab tööd kohalikus rahvusvahelises koolis Malaysias. Jätkates oma doktoriõpinguid distantsilt. Mul on tegelikult ütlemata hea meel tema üle, sest ta on kaua juba tööd otsinud. Tulenevalt olukorrast ei ole hetkel Soomes lihtne tööd leida ja seepärast tuleb otsida seda väljaspoolt. Samas peab ausalt tunnistama, et no natukene haaras ka pisikene kurbusepisik mind. See üksinda olemine ei ole alati kõige meeldivam ja temaga olid meil alati ütlemata väärt jutuajamised. Seega tuleb kontakti hoida virtuaalses maailmas ning lootes, et ühel ilusal päeval taas meie teed ristuvad :) Samas oli rõõm vahepeal kohtuda oma Oulu sõprade Jukka ja Yingxi'ga, kes päevaks Tallinnasse tulid. Kuna ma ei olnud käinud Eesti Ajaloomuuseumis Suurgildi hoones, siis tundus sobilik seda üheskoos külastada. Olin positiivselt üllatunud, sest materjalide kogum, mida nad esitlevad on tõesti huvitav ja mitmekülgne. Samuti kaasav ning interaktiivne. Siinkohal pean mainima, et ma üldjuhul ei ole vabatahtlik muuseumide külastaja kunagi olnud. Kuid sinna tasub oma turistidest sõpru juhatada. Soojalt soovitan, endal huvitav ja sõpradel samuti :) Samuti pakuvad nad huvitavaid hariduslikke programme lastele!

Kõige ilusam turist vanalinnas :)




Tõeline pale ongi nüüd nähtav :)

 


Õnn on see, kui hing on sees :)
Mulle väga meeldis see küsimus, et kas eestlane on olnud omal maal õnnelik? Siit läheks kohe edasi, et kas eestlane oskab olla üldse õnnelik? Ja mis on õnn? Jätan need avatuks ja igaüks saab ise mõelda ja omakeskis arutleda. Tulenevalt sellest, et õnn on see, kui hing on sees, siis oleme siiski ütlemata õnnelikud inimesed :) Nii siis ongi :) Aeg on selleks korraks lõpetada ja jätkata juulikuuga, kus kõik on uus. Eelkõige tähendab see seda, et võtan aega iseendale, et pisut end ette valmistada saabuvaks sügiseks ja kohtuda armsate inimestega. Lisaks alustan Raplamaa metsade vahel õpitu jagamist igal pühapäeva pärastlõunal, et toetada vaimu, füüsise ja hinge tasakaalu :) Loodan, et päikene paitab meid õrnalt ja vihm end siiski tagasi hoiab.

Ja enne kui oma kirjutise lõpetan on mul Teile üks pisikene palve. Palun ärge "äratage" oma lapsi nii palju. "Ära mine sinna, ära istu seal, ära astu, ära võta seda, ära katsu, ära tee, ära ole, ära söö niimodi jne..." Mul tuleb alati naer peale, sest seda kuuleb lihtsalt nii palju! Kuid selle äratamisega ehk siis piiramisega te tegelikult panete oma pisikese lapsekese mulli, kuna te ei anna mitte mingisugust seletust, miks nii ei tohiks. Ja kõige lihtsam on keelata ilma igasuguse põhjenduseta. Samas laps õpib enim läbi katsetamise ja ise tegemise, läbi analüüsi ning kriitilise mõtlemise. Teie olete selle juures juhendaja/ toetaja. Luues positiivse ja turvalise kasvukeskkonna. Seega pigem suunake last analüüsima, miks niimodi ei tohi? Mis võib juhtuda? Laske lapsel ise avastada ja tooge vajadusel näiteid. Arutlege :) Loodan, et see palve on vastuvõetav :) Seega järgmise korrani!



Soojust Teie südametesse!

Jane :)



Comments