Minu ema :)



EMASÜDA
Lydia Koidula

Üks paigake siin ilmas on, 
kus varjul truudus, arm ja õnn;

kõik, mis nii harva siin ilma peal,

on peljupaika leidnud seal.


Kas emasüdant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel! Muutmata

ta sinu rõõmust rõõmu näeb,

su õnnetusest osa saab!


Kui inimeste liikuvat 
au, kiitust, sõprust tunda saad,

kui kõik sind põlgavad, vihkavad,

kui usk ja arm sust langevad -


siis emasüda ilmsiks jääb!
Siis veel üks paik sul üle lääb,

kus nutta julged igal aal:

truu, kindla emarinna naal!


Mõnd kallist südant kaotsin,
mis järel nuttes leinasin, 

aeg andis teist mul tagasi:

ei emasüdant - iialgi!



Tere armsad lugejad :)

Tänane postitus on eelkõige minu kallile emale, kes on ühtlasi minu parim sõbranna ja suurim toetaja :) Tema nimi on siis Leili ja ta on maailma kõige positiivsem, hoolivam ja tugevaim naine. Mul oli au valida teda oma emaks, sest teadsin, et just tema saab minuga hakkama ning suudab mind toetada minu eluteel. Samamoodi mina teda. Olen temalt pärinud loovuse, siiruse, sära, positiivsuse, naiselikkuse, tugevuse, emotsionaalsuse, hoolivuse ja palju teisi häid omadusi. Me oleme koos läbi elanud rõõmsaid kui ka väga kurbi aegu, kuid alati teineteist toetanud. Me tunnetame üksteist ka siis kui vahemaa on kauge ja mina seiklen mööda maailma ringi. See on nii eriline side, mida olen kogenud vaid Sinuga, et tegelikult sõnadega seda kirjeldada on väga raske ja peaaegu, et võimatu. Tänasel päeval tuli mulle meelde see, kui me matsime Sinu ema ja meie ühine eesmärk oli saata tema hing puhkama rahus ja otsustasime teha kõik ise. Me saime hakkama millegagi, millega väga paljud ei oleks mitte kui kunagi hakkama saanud. Mäletan kui sisenesime ruumi, kus vanaema keha oli ja ma ütlesin endale pidevalt, et Jane Sa pead olema tugev, sest seda vajab hetkel Sinu ema. Seal ei olnud sõnu vaja, sest olime teineteisel olemas ja kui pisarad vägisi soovisid voolata, siis lubasime seda endile. See oli koostöö kõrgeim tase. Või kas mäletad, kui kandideerisin esimest korda Eestist kaugemale ja mul oli suur hirm, et kas ma ikka saan hakkama, sest sisenesin üksinda maailma, mis oli nii ütlemata hirmutav, kuid samas ka põnev. Sina ütlesid, et Jane tee nii nagu Sinu süda ütleb, et on õige ja pole olemas lahendamatuid olukordi. Nii ma tegingi ja alustasin liikumist enesele võõras keskkonnas, teades et on vähemalt üks inimene siin maailmas, kes on jääv ja siiski alati minuga ning mind minu ettevõtmistes toetamas. Oleme siiani kontakti hoidnud erilisena ja tean alati, et oled nõus mind kuulama ja oled minu jaoks vajadusel olemas. Pühid vajadusel mu pisarad ja ütled, et aeg on edasi liikuda. Mäletan kui tulin Indiast tagasi ja õpetasin Sulle joogat Sinu kontoris. Sa olid mu esimene õpilane ja hakkasid protsessi ajal südamest naerma :D Mõtlesin, et oh issand, kui mu esimene klient niimodi naerma hakkab, siis ilmselgelt minu karjäär selles valdkonnas kaugele ei küündi :D Küll aga saime lõpuks hakkama ning olen jätkuvalt teel :) Tänan Sind, et oled mu väliskülalistesse nii soojalt ning armsalt suhtunud, et nad alati mäletavad ja tervitavad Sind :) No ja au Sinu närvidele, kui puberteedieas otsustasin Eestimaa külasid avastama hakata ja põhjustasin Sulle iga nädalaselt peavalu ja muret. Tänan Sind, et olid nõus mind pisikesena peaaegu, et kõikidesse olemasolevatesse trennidesse panema, ja vabandan, et mu huvi jäi enamuses kohtades üsna lühikeseks, sest ei leidnud kontakti inimestega, kes mind juhendasid või õpetasid ja muidugi püüdsid kasvatada samal ajal. Ja loomulikult meie ühine sünnipäev, kui Sina said 50 ja mina 20. No kui paljud tütred ja emad on nõus sünnipäevasid koos pidama! Ja nii ütlemata tore oli :) Ja järgmine on tulemas juba paari aasta pärast, minu 30 ja sinu 60! :) Mis kõige armsam selle kõige juures, et me tõesti oleme alati väärtustanud meie ühiseid hetki ja pidanud neist lugu. Mida aeg edasi, seda veelgi enam :) Ma südamest tänan Sind, et oled olemas ning järgmiste seiklusteni :) Särame ikka, isegi kui see teistele käib närvide pihta! ;)


Tugevalt kallistades!

Sinu Jane :)



Comments