Let it snow, let it snow... :)


"Travel light, live light, spread the light, be the light."

Yogi Bhajan


Tervitused :)

Rõõm on alustada oma seekordset blogipostitust vähe rahulikumatel teemadel :) Meil on siin  ikka mõnus talv ja elu on näidanud, et nii kui näen rohkem vaeva oma juuste või megiga, siis kallab taevast alla meeletus koguses lund, mis kogu mu raskele tööle kriipsu peale tõmbab :) Eriti armas oli see, kui pidin minema hommikul vara Oulu rahvusvahelisse kooli ( http://www.ouka.fi/oulu/Oulu-International-School ) oma esimesele orienteerumispäevale (meid on ootamas kahe nädalane praktika seal). Selleks tegin endale näo pähe ja nägin pisut enam vaeva oma krussidega ( lokkideks on neid palju nimetada), kui uksest väljudes ootas mind ees mõnus lumetorm, nii et kapuutsi pidi tõmbama silmini ja vihmavari kui selline oleks olnud erakordselt vajalik vahend. Katsin nägu nii kuidas suutsin ja bussipeatusesse jõudes ohkasin kergendatult, et saingi hakkama :) Küll aga ei arvestanud ma sellega, et bussis hakkan ma otseses mõttes sulama ja transformeerun "pandakaruks." No mitte kuidagi ei saanud sulamise protsessi peatada ja minust jäi järele näotu Jane peadligi juuste ning tumedate silmaümbrustega. Nii palju siis ilusast esmamuljest esimesel päeval :)))
Meil on praktika peamiseks ülesandeks jälgida laste käitumist vastavalt meile tõstatatud uurimisküsimusele, ja meie esimesel päeval oli kohtumine õpetajate ning õpilastega. Mind koos paarilisega ootab ees neljas klass, kellega veedame koos kaks nädalat. Klassijuhataja võttis meid soojalt vastu ja samuti lapsed, praktika ise algab kahe nädala pärast :) Seniajani töötame IB (International Baccalaureate) õppekava ja erinevate rahvusvaheliste teadusartiklitega antud valdkonnas. Põnev lugemine oli Paloma Castro, Ulla Lungren ja Jane Woodin'i kirjutatud artikkel "International Mindedness through the looking glass: Reflection on a concept." Olen oma teekonna vältel palju arutlenud mõistetel nagu "Global Citizenship", "International and Global Education", Multiculturalism", "Multilingualism", "Plurilingualism" jne. "International Mindedness (IM)" on kaustusel IB koolide õppekavas ja saanud erilist tähelepanu. Mida see siis tähendab? " The aim of all IB is to develop internationally minded people who are recognizing their common humanity and shared guardianship of the planet, help to create a better and more peaceful world." Artikkel analüüsib IB õppekava ja reaalses elus loodavat seost ja kas antud mõtteviisi üldse reaalselt praktikas ka kasutatakse. Võib öelda, et minu jaoks jäi see natukene pealiskaudseks, kuid kokkuvõttega võib nõustuda, et jah paljud tähtsad tegurid on siiski puudu, nagu erinevate teemade seostamine : social justice, intercultural citizenship, equality, interrogation etc. mis on olulise tähtsusega, et toetada inimese mitmekultuurilise mõtlemise arengut. Samuti toodi välja, et puudulikud on seotus tegevustega väljaspool kooli, kohalikus kui ka globaalses mõttes. On loodud küll mitmekultuuriline keskkond koolimajas, kuid teadmisi ei kasutata väljaspool kooli tegevustes. Need järeldused on puhtalt tehtud õppekava analüüsi põhjal. Siiski mulle väga meeldisid küsimused, mis tõstatati ja jagan neid ka Teiega. Neid on hea arutada nii haritlaste, õpetajate, õpilastega kui ka Teil endil omakeskis:)
  • What is the relationship between my understanding of concepts I may use in my work, such as IM, and what the research literature tells me?
  • What decisions/actions shall I take and how am I justifying them?
  • How do I understand concepts I am using in my work, such as IM, taking into account the perspective of curriculum documents and my own context?
  • How do I incorporate these concepts in my teaching, and how do I communicate and justify this to others and myself?
  • What does being a student in an international school mean to me?
  • What do I understand by underlying concepts, such as IM, and how does it affect me and those around me?
  • What does a peaceful and better world means to me, and others?
  • How can I contribute to this?

Praktika eesmärgiks on vaadelda, kuidas IM on rakendatud antud õppekeskkonnas ja kuidas ja kas õpilased kasutavad antud mõtlemisviisi üldiselt. Saab tulema huvitavad kaks nädalat :)
Peale selle olen ikka maadelnud oma käsitöö kursusel õmblusmasinaga ja pean tõesõna tõdema taaskord, et see pole minu jaoks! No ma lihtsalt ei saa hakkama! Küll olen oma mõtteid positiivseks häälestanud, proovinud sõbruneda masinaga, AGA ma lihtsalt ei meeldi talle ja kõik. Olen proovinud ja proovinud, nüüdseks juba kahe kaaslase valvsa pilgu all ja nii kui minu kord on, siis need niidid lähevad sassi ja kogu töö on rikutud :D Tundub uskumatuna ja teistel on alati väga naljakas, sealhulgas ka juba õpetajal :D Kuid minu armas ego on ütlemata palju kannatada saanud ja mulle tundub, et ma vist kunagi peale seda kursust vabatahtlikult õmblusmasina taha ei istu. Lihtsalt loodan, et saan lõppude lõpuks need riided valmis ja tunnen südamest kaasa lastele, kes neid kandma peavad. Palusin õpetajal lisada minu tehtud riietuse juurde " Made in Finland, but by Estonian" :D (Siinkohal ei soovi oma loosungiga solvata kuldsete kätega kodumaa käsitöölisi, pigem kivi minu isiklikku kapsaaeda) :))) Pean tunnistama, et kõiges ma siiski osav ei ole, isegi kui tahe ja soov on suured.

Minu armsad ja kannatlikud abistajad :)
Kuid nüüd natukene positiivsemalt :) Lõpuks ometi on edusammud seoses minu "Mindfulness" plaanidega ülikoolis. Sellel esmaspäeval oli kohtumine. Hea uudis on see, et nad mind tahavad ja plaan neile väga meeldib! Probleem seisneb hetkel, kuidas mulle tasustada, kuid ka selle idee käisin neile välja, mille peale nad ise ei olnud tulnud ja idee rõõmsalt omaks võtsid ( et nad palkavad mind kui välislektorit, mis peaks bürokraatia ja eetilisuse seisukohalt parim variant võimalikust olema). Nüüd ootan järgmist kohtumist seoses siis juba reaalse loaga alustada :) Siinkohal pean mainima, et Soomes tuleb olla ise väga aktiivne, et saavutada eesmärk, üldiselt on asjaajamine kahjuks väga aeglane. Ma ei ole tegelikult sellise pealiskäimisega harjunud, kuid siin on olen õppinud, et teisiti ei saa. No loodame parimat ja vaatame, mis siis saab :)
Siis vahepeal juhtus ka nii, et Archimedes saatis mulle minu arvamuse eest (mis osutus valituks suurte häälteenamusega nende Erasmus+ plakatitele) natukene tänutäheks nänni. Nii armas üllatus, aitäh! :) Pisikesed üllatused teevad alati südame soojaks :) Kui keegi mu lugejatest peaks neid plakateid kuskil kohtama, siis olge palun nii armsad ja saatke mulle pilte :)



Kuna üsna pea on tulemas Eesti Vabariigi sünnipäev, siis selle auks valmistasime Oulu Vallutajatega plakateid eri linnadest Eestimaal. Igaüks valis endale sobiva linna ja neid siis esitleme meie ühisel üritusel tähistamaks kodumaa sünnipäeva Oulus (27 ndal veebruaril).




Vahva on ka see, et tähistame eesti keele päeva Oulus. Selleks on meile külla tulemas erinevad inimesed Eestist. Sealjuures ka lastekirjanik ja lauamängude looja Tarmo Tuule. Vahva eksju :) 


Ja sellel neljapäeval annan ma ise ülikoolis loengu taas teemal "Estonian Education & Culture".  See kuupäev oli juba kaua aega tagasi kokku lepitud, kuid ajastus on täpselt sobiv :) Ja ikka ja jälle paluti mul erilist tähelepanu pöörata eestlaste ja venelaste integratsioonile ja rahvuslikule sidususele. Igal aastal olen palutud Eestit esindama ning alati on olnud just see teema, mis kõiki väga huvitab ning erilise tähelepanu osaliseks saab. Minu jaoks on see isiklikult suur au, et mind ikka on tagasi kutsutud ja lubatud võtta see roll esindada Eestit Põhjamaana (sest loeng on Nordic Education kursuse raames, kuhu on lisatud ühe riigina ka nüüdseks Eesti.) Tegelikult on huvitav, sest see on küsitava tähendusega, kas me siiski kuulume Põhjamaade hulka? Või peaksime siiski jääma juurte juurde ja Baltimaade liigas jätkama. Siinkohal olen erinevaid vaatenurki kohanud, on inimesi, kes seda aktsepteerivad ja teised, kes sellele tugevalt vastu seisavad, et me siiski ei küündi sellele tasemele. Isiklikult olen üsna neutraalne selles küsimuses ja lihtsalt kuulan huviga inimeste mõtteid ja tähelepanekuid meie kodumaa arengu osas. Järgmisel korral jagan neid ka Teiega :)

Vahel on päris tore ka asjalik välja näha :)
Ühesõnaga olen olnud üsna tegus ja nüüdseks ka korterikaaslasega taas sõbraks saanud. Ta oli väga tubli, tegi suurpuhastuse köögis, et me saaksime rahus edasi elada :) Sellega ta taas võitis mu südame :) Peale selle olen aktiivselt püüdnud füüsiliselt oma vaimu tervena hoida. Kuna mulle meeldib kepikõnd ja nüüd olen leidnud endale ka kaaslase, kes vabadel õhtutel on nõus minuga käima mööda talviseid teid ning jagama mõtteid "maailma päästmise" teemadel. Nii tore! :) Paraku õnneks Pavi otsustas, et talle meeldib ilma keppideta kõndida, sest kui esimesel korral need talle kätte andsin, siis tundus, et veedame terve öö õues. Ta kohe kuidagi ei suutnud jalgu tööle saada, kui kepid käes :D Ja kui mõlemad funktsioneerisid, siis ta ei suutnud minuga enam lobiseda, sest keskendus ainult oma käte ja jalgade tööle :D Seega otsustasime järgmistel kordadel, et minul kepid ja tema ilma :D See süsteem on siiani päris hästi toiminud ja väga vahva on olnud :)) Soomes oldud ajal olen veelgi enam kogenud seda, et vaim ja füüsis peavad olema tasakaalus. See annab mulle isiklikult palju jõudu ja omakorda toob mind välja ka rutiinist, mis tahestahtmata võimust võtab, sest mu igapäevane elu keerleb vaid peamiselt ümber ülikooli ja sellega seonduvaga. Seega tuleb leida ka alternatiivtegevusi :)

 "Stickers" :D
Armsa Tuulega uisutamas :)
Sellist luksust ei juhtu iga päev, et saan rahus üksinda toimetada :)

Lisaks sellele soovin jagada Teiega kahte pisikest saladust :) Otsustasin need meelega jätta just kui kirsid tordil :))) Kes mu postituse lõpuni loeb, saab preemiaks saladused :)) Vot kui motiveeriv! :) Nonii, esimene saladus on seotud minu kauaaegse pahega, kes mind vähegi teavad, siis olen olnud pikaajaline "sala" suitsetaja. Mulle see tegevus lihtsalt meeldis ja aastatega sai see mu elu osaks, mis pakkus mulle mingisugust kummalist naudingut. Ühel hetkel tundsin, et see pole enam õige. Eelkõige arvestades minu huvisid ja hetke käekäiku, tundsin et kui ma niimodi edasi jätkan, siis ma olen valelik ja see süütunne hakkas mind painama igal sammul. See valelikkus tulenes eelkõige sellest, et ma ei suutnud loobuda sellest, mis tundus ühel hetkel nii vale. Hakkasin siis analüüsima, mida ma nii väga kardan? Miks ma ei suuda lihtsalt loobuda ja edasi minna? Midagi oli seal, mis mind pidevalt tagasi tõmbas ja see ei olnud enam tegevuse nautimine, see oli midagi muud. Ja olles enda vastu nii aus, kui võimalik ja kaevates enda sügavamates hingesoppides sain ma vastusele jälile. Nüüd ehk saate te naerda, kuid mulle meeldib inimestele rõõmu valmistada :)) Ja see vastus oli, et ma kardan paksuks minna, kui jätan suitsetamise maha. Uskumatu eksole! :) Olin kuulnud palju erinevaid jutte sellest, kuidas inimesed ühel hetkel olid hakanud tegevust asendama asendussöömisega, mille tulemusena kehakaal kasvas ja kasvas, kuni ühel hetkel avastati, et midagi on väga valesti ja pidi garderoobi vahetama. Kogu see "ajupesu" oli kuhugi minu sisemusse kinni jäänud, mille tulemusena olin kui keerises...ja otsustasin ühel ilusal päeval oma hirmule vastu astuda! Mõtlesin, et no olgu, kui need lisakilod tahavad tulla, no las nad siis tulevad, elame rõõmsalt edasi ja tegutseme vastavalt olukorrale. Teate, ma tunnen end suurepäraselt! Olen sellest hirmust vaba, mul on enam jõudu jõusaalis kui ka üldiselt ja olen kui ahelaist vaba ning vaimselt tugevam :) Uhkusega võin teatada, et kohe varsti on lähenemas minu esimene kuu ja mulle tundub, et neid "sünnipäevasid" järgneb veel ja veel :) Siinkohal selle saladuse ülestunnistusega ma tegelikult eelkõige soovin motiveerida ka Teid oma hirmudest lahti laskma ja enda vastu väga aus olema, sest tegelikult on kõik meie endi kätes :) Olen nii ütlemata uhke enda üle! :) Kõik selgema ja puhtama vaimu ning füüsise nimel :)
Nüüd siis mu teine "kirsikene" :) Jaanuari alguses jooksis mu Facebooki lehelt läbi huvitav pakkumine, et GLEN (Global Education Network) projekti, mis on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik praktikaprojekt, mille raames lähetatakse vabatahlikud kolmeks kuuks tööle arenguriikidesse ( rohkem infot leiab siit: http://www.terveilm.ee/leht/glen/ ), otsib vabatahtlikke kandideerima. Klikkides nende koduleheküljel lõi see mu silmad otsekohe särama, sest tegemist on tihedalt minu valdkonnaga, milleks on Global Education. Vaatasin läbi konkursil osalemise tingimused ja kõik tundus sobivat ning juba järgmiseks kirjutasin motivatsioonikirja, täiendasin CV-d ja täitsin avalduse. Kuna nad pakuvad erinevaid projekte erinevatesse riikidesse, siis tundsin kõige enam seost enda kogemustest ja teadmistest lähtudes Tansaania projekti osas, mis pakub tegutsemise võimalust erivajadustega noorte ja lastega ( täpsem info: http://www.terveilm.ee/leht/glen/konkurss-2016/ ). Mõeldud ja tehtud, kandideerisin. Eelmisel laupäeval oli mul intervjuu, kuhu valiti kandideerijate seast välja neli inimest, kes siis tähelepanu osaliseks said. Suur au oli olla üheks nende seast. Välja valitakse vaid üks. Selle nädala lõpuks peaks selguma, kes meist on just see inimene, kes saab olla antud kultuurikeskkonnas vajalik, sest täita on siiski väga vastutusrikas ülesanne. Teate, mul on tegelikult siiras hea meel, et ma juba nii kaugelegi olen jõudnud ja kõik mis järgneb läheb täpselt nii nagu mulle mõeldud on. Kõige olulisem on, et leitakse õige inimene antud keskkonda, kes suudab oma teadmiste ja oskustega olla kasulik. Siinkohal ma soovin Teid ikka ja jälle motiveerida võtma osa erinevatest võimalustest, mis Teie eluteele satuvad, sest mitte kunagi ei tea, kuhu need Teid viia võivad :) Juba ka kandideerimise protsess iseenesest on õpetlik ja mitte kunagi ei jookse mööda külge maha :) Vaatame siis, mis saab. Natukene võib siiski pöidlaid pihus hoida :)


NB: Täna on ka minu venna sünnipäev! :) Hip-hip Hurraaaaaa! :)

Kallis vennaraas, soovin Sulle palju, palju õnne ja rõõmu uuel eluaastal ja ole ikka sama äge ja armas :))




Kallistades :)

Teie Jane :)


Comments