Turist kodumaal :)

Tere armsad lugejad, 


kõigepealt soovin Teile uueks aastaks õnne, edu, julget pealehakkamist ning palju vahvaid hetki! :) 

Minul uue aasta vastuvõtmine möödus äärmiselt rahulikult ning lahedalt! Mu armas vennaraas oli nõus mind võtma enda juurde Tallinna ning lubas mul veeta vana aastaõhtu enda sõpradega, kes mulle nii või naa on juba tuttavad. Tegelik põhjus seisnes ka selles, et üks tuttav otsustas mulle teha üllatuse ning külastada mind Eestis, ning ta pidi saabuma 1 jaanuaril. Seega oli mul mugav minna venna juurest talle järgmisel päeval sadamasse vastu. Minu üsna tavaline rutiin on, et jään vana aastaõhtul suurde palavikku ning ei suuda palju ringi liikuda. Sellel aastal otsustas viirus olla minu vastu vähe sõbralikum ning külastas mind peale jõule, kus kukkusin lihtsalt ühel heal hetkel jalapealt. Oeh, ma ei ole aastaid end nii jubedalt tundnud, mul ei olnud isegi jõudu pudelilt korki ära keerata...jube abitu olemine oli. Lubasin aga endale, et ei luba oma uuel sõbral, mis iganes viirusepisik see nüüd oli, kaua minuga aega veeta ja peale 3ndat päeva korjasin taas jalad alla. Seega sain rõõmuga nautida venna juures olemist! :) Ainus, mis ma eelnevalt tegin oli väikene soengu muutus...kes mind vähegi teavad, siis mulle tohutult meeldib aeg-ajalt midagi enda juures muuta. Olen selline tegelane, kes kaua ei mõtle ja nii kui mõte tuleb, siis üsna kohe saab see ka teostatud. Nii ka seekord... aga olen nii rahul ja rõõmus :)) Seega oli ilus tunne minne uude aastasse! :)


Mul on ka iga-aastane traditsioon, mida olen aastaid pidanud ja kallite inimestega jaganud. Kirja panna vähemalt kolm uue aasta lubadust ja siis järgmisel aastal samal ajal need üle vaadata, kes kui palju oma lubadusi on täitnud. Aasta jooksul neid piiluda ei tohi, avatakse need taas vana aastaõhtul. Üldiselt olen ma ikka kirjutanud mitmeid lubadusi ja olen need ka kõik enam-vähem täitnud. Sellel aastal, aga otsustasin selle traditsiooni vahele jätta ja olen tahtlikult vältinud küsimusi, mida mulle uus aasta toob või mida ma sellelt ootan. Ma lihtsalt tean, mida ma pean tegema ja kuidas...ja minu suurim eesmärk on selle kõige juures naeratada ja olla tugev, isegi siis kui vahel on kurbus ja raskused minuga, sest lõppude lõpuks olen ma kõigest inimene :) Ühesõnaga minu jaoks oli väga vahva alkoholivaba õhtu toredate ja särasilmsete noortega! :) Uuel aastal, juba 1. jaanuaril läksin oma sõbrale sadamasse vastu. Olin talle soojalt soovitanud meie uhket Radisson Blue Sky hotelli, sest enamasti erinevates riikides on seda kõrgelt hinnatud (kuigi mul endal puudus Eesti osas kogemus), seega sinna ta siis oma elamise paariks päevaks broneeris. Nojaa, viga see oli... mul pole pikka aega nii häbi olnud. Sellest nüüd lähemalt... algas see kõik olematu toateendindusega, sest mu sõbra tuba ei oldud korralikult korda tehtud, rääkimata puudulikest esmatarvetest (nagu veepudelid, hommikumantlid jne.). Ja tuba ei koristatud ka järgmisel päeval, mis oli ka piisk tema karikasse. Tema suhtumine oli äärmiselt hea, võttis telefoni ja helistas juhatajale, ja soovis ametlikku kaebust esitada. Mille tulemusena saadeti närvilised koristajad tuppa ja vahetati tuba siis Business toa vastu. Kena, kuid see ei vabanda välja nii suurt viga mainekas hotellis, kus peaks olema kvaliteetne teenindus ja sellised vead olematud. Lisaks sellele ei osanud teenindaja veini avada, ja mul oli niivõrd kahju sellest noorest noormehest, kes vabandas ette ja taha. Suutsin ta maha rahustada ja siiski neid vaeseid teenindajaid mingil määral säästa, kuid ametliku kaebuse ta siiski esitas, mis tegelikult on õige. Midagi peab muutuma, sest see oli totaalne jama, mis seal korraldati. Eriti kui tegemist on inimesega, kes reisib palju ja kasutab alati kõrgkvaliteedilisi hotelle. Ja see näitab jälle, et me Eestis kohe üldse ei soovi investeerida oma töötajatesse, et hoida kvaliteeti, et see armas inimene teeks oma tööd rõõmuga ja oleks selle juures professionaalne ja enesekindel. Väga kurb ja ma ei julge enam Radissoni oma sõpradele soovitada. Kuid, kui jätta nüüd need ebamugavused kõrvale, siis võtsin endale giidi rolli ja tutvustasin meie imeilusat Tallinna, eelkõige vanalinna. 


See osa läks hästi, sest lumi saabus meie kodumaale ning see muutis kogu õhustiku imeilusaks. Kuna mu sõber ei ole absoluutselt harjunud külmaga, siis pidime mitmel korral kasutama taksoteenuseid. Ja, oh üllatust meil tõmmati nahk üle kõrvade! Vanalinnast Radissoni hotelli ja 15 €, lisaks sellele oli taksojuht veel nii armas, et võttis endale ise lisaks 10€ jootraha. Ja oi kui kurjaks ma siis sain! Mis mõttes, Sina kes sa just tegid kutsika silmad pähe ja rääkisid, kuidas Sulle meeldib taksot sõita ja kui huvitav töö see on ja et pere tuleb toita! Ja siis selline käitumine! Ma olin ausalt shokeeritud...kas tõesti oleme nüüd sellisel tasemel?! Ja ta teadis et olen eestlane, aga ilmselt välismaalase peale tulid silmade ette nii suured numbrid, et unustas eetiliselt ja korrektselt käituda. Oeh, kui kurvaks see kõik tegi...kus on ausus ja professionaalsus? Sisimas loodan, et need on vaid erijuhtumid ja üldistused on kohatud. Nii väga loodan... 
Üldiselt võib öelda, et mu sõbrale Eestis meeldis, kuid ta pidevalt mainis, et Riias (mis siis lähim punkt Eestile, kus ta Euroopas reisinud) pole ta kunagi midagi sellist kohanud kui siin ( see oli tal esimene reis Eesti). Nojah...mis mulle ikka öelda, teenindajad palun võtke end kokku - naretage, nautige mida te teete! Ja tööandjad palun olge nii armsad, hoidke oma töötajaid, sest nemad ongi JUST teie visiitkaardid. Kokkuvõtteks võib öelda, et vahel on armas olla turist oma kodumaal, kuid igakord kui Eestit külastan, siis südames loodan et minuga jumala pärast midagi ei juhtuks, sest eelmisel aastan sain teada, et olen Eestist välja kirjutatud (kuna oman ka sissekirjutust Soomes) ja mul puudub haigekassa. Kõige uskumatum oli selle kõige juures see, et mitte keegi mind sellest eelnevalt ei teavitanud, tuli see välja kui soovisin arstivisiiti kokku leppida ja öeldi, et mine Soome arstile! Ja Kela maksab! :)) Kõige toredam on see, et mul ei ole mingit Kelat Soomes, sest olen üliõpilane ja samal ajal olin ka üliõpilane Tallinna Ülikoolis. See andis aga viimase tõuke, et kulla Janekene saa aru, sa pole siia oodatud! :))) Aga olen õppinud kõike neid negatiivseid takistusi võtma siiski positiivses võtmes, vastasel juhul oleksin juba ühe jalaga hauas :)) Kuid siiski on Eestimaa võrratu, siin on nii palju ilu!

Sellega lõpetangi seekord. 

Hoidkem positiivsust ja sära! Kinkige vahel naeratusi inimestele, keda Te ei tunne.

Paari päeva pärast sõidan taas Põhja-Soome, kus on mind ootamas -28 kraadi!


Hoidke endid soojas!

Ikka ja alati Teie Jane :)






Comments