Mun mummoni muni mun mammani, mun mammani muni mun :)



Hei Teile mu armsad lugejad :)

Kindlasti nii mõnelgi teist tekkis küsimus mu pealkirja osas :) See tähendab inglise keeles "My grandmother gave birth to my mother, my mother to me." Nüüd võin uhkusega öelda, et õpin ka soome keelt algtasemel. Päris vahva on! Mul on siiralt hea meel, et kõigest hoolimata meile see lubatud kursus teoks tehti. Möödas on ka esimene test. Te ei kujuta ette ka, kui tore on õppida keelt, mis on emakeelele nii sarnane. Kaks korda nädalas kohe rõõmuga astun klassi, et soome keelt õppida :) Nagu ikka keelekursustega, siis on need väga kiired ja materjalirohked. Kuid materjal, mida õpetaja Riikka meile jagab on väga hea ja lisaks õpetaja tunni ülesehitused väga efektiivsed (kasutab muusikat, mänge, erinevaid lugemis-ja kuulamisharjutusi, lisaks kordamisülesandeid ja tutvustab ka üldiselt läbi harjutuste soome kultuuri.) Kodutöödes kasutame erinevaid interneti lehekülgi, mis samuti õpet toetavad. Jagan Teiega ka ühte head lehekülge, kui kellegi on soovi soome keelt õppida. Leiate selle siit :) Kui soovite Soome kohta üldiselt lugeda, siis leiate huvitavat lugemist siit : http://finland.fi/public/ . Meil on ju multikultuuriline grupp ja soome keel ei ole kõigile just kiiresti vastuvõetav ja tekitab raskusi :) Oleme toetavad ja naerame koos, kui teeme vigu ja õpime vigadest :)
Vahepeal külastas mind ka siin mu Lõuna-Korea professor Ms. Heo. Inimene, kes on ääretult armas minule ja mul on südamest hea meel, et meie kontakt on säilinud ja tähtis meile mõlemale. Veetsime koos imetoreda päeva. Käisime taaskord Kemis lumelinna külastamas. Sinna sõitsime seekord rongiga ja kui linna jõudsime oli üllatus suur. Linn oli inimtühi. Tekkis selline tunne, et kõik on ära jooksnud parematele karjamaadele ning linna hüljanud. Ilm oli tuuline, külm ning väga lumine. Kõndides hoidsime üksteisest kinni, et ära ei lendaks :D Kuna kõht oli tühi, siis otsisime kohta, kuhu saaks maha istuda. See ei olnud väga lihtne ülesanne :) Lõpuks leidsime India restorani, kus ilmselt kelner pidevalt naeratas, meid sisimas vaikselt juba vihkama hakkas :D Kuna me koguaeg küsisime ja püüdsime tema tähelepanu erinevate soovidega :) :) Üsna armsalt sai noormees meiega hakkama :) Seejärel külastasime lumelinna ja nii see päev meil läks, kiiresti ja vahvalt. Nii soe ja hea tunne oli, sest me polnud ju üle aasta näinud. Olen koguaeg ikka saatnud kirju, postkaarte ja kirjutanud, kuid kunagi ju ei tea, kas elu võimaldab veel kohtumisi või mitte. Kõige toredam on veel see, et juunis kohtume me ka Eestis ning siis lubasin näidata meie kodumaa võlusid :) Me rääkisime erinevatel teemadel ja teemaks tulid ka õpetajate palgad. Me ju teame, mis olukord on hetkel mu kodumaal ning sellepeale ütles mu professor, et kui tahta oma valdkonna spetsialiste ja professionaale, siis tuleb ka vastavat palka maksta. Siis on valikuvõimalus ja ainult parimad osutuvad valituks. Samuti on see motiveeriv. Õpetajad on ju tuleviku loojad. Jah, see on õige ja mul on alati üsna kurb meel nendel teemadel rääkida, sest hetkel meie kodumaal olev eluolu ei ole selles osas toetav. Ise veel viskan nalja selle üle, kuid südames on üsna suur kurbus. Kuid ma loodan, et see kõik ühel ilusal päeval muutub...
Vahepeale jäi ka sõbrapäev ning ma otsustasin organiseerida ühe vahva koosviibimise meile üksikutele hingedele :D Siin soovin Teile tagantjärgi imeilusat sõbrapäeva. Tõeline sõprus on palju väärt ning seda tuleb hoida. Inimesi, kes on olemas, kes on toetavad ja siiralt rõõmsad koos Sinuga. Minu pidevalt ja kiiresti muutuvas elus on tõelisi sõpru vähe, kuid ma püüan olla alati nende jaoks olemas ja oma imelikul ja emalikul viisil ka neid hoida ja neile seda teada anda. 
Seekord ma palusin kõigil, kes meiega ühinevad midagi maitsvat küpsetada ning ka midagi oma kodumaaga seotult teistele tutvustada. See oli väga lahe! Sain ka mina meie kaerajaani kepustada koos välismaalastega :D Minu üllatuseks nad olid lausa vaimustunud :D Kokkuvõtteks võib öelda, et väga armas õhtu oli ja kõik õnnestus ning meie üksikud südamed olid sellel õhtul väga rõõmsad :) 
Sellele järgnes paar päeva hiljem minu sünnipäev. See aasta oli minu jaoks päris eriline, sest millegipärast sooviti mulle ohtralt õnne juba 18ndal veebruaril. Õigel päeval tabas mind nii mõnigi üllatus ja see oli väga liigutav. Ma väga tänan ka oma kallist Kaja, kes saatis mulle tervisliku üllatuse siia. Õnne on mul nüüd ohtrasti ja esimest korda üle pika aja tundsin ma, et minu ümber on imelised inimesed koondunud. Aitäh Teile! Isegi kui ma oma kiire elu juures ja maailma päästimise missioonitundega ei jõua alati Teieni, siis palun teadke, et ma hindan Teid kõrgelt ja Teie olemasolu samuti. Sünnipäeval kutsusin ma lähedasemad inimesed külla. Küpsetasin shokolaadikoogi ja sundisin neid Vana - Tallinnat jooma :D Ja mängisime Ligrettot (Saksamaa mäng), mille suuuuuuur fänn ma olen :) Muideks olen oma salanippidega meie kodumaale nii mõnegi huvilise meelitanud :D Hurrraaaa :D Igatahes väga vahva oli ja võin julgelt oma vananemisega edasi liikuda :)
Rõõmus uudis on veel ka see, et minuga liitus vahepeal kaasmaalane Lenno. Kes tuli Oulusse tööle :) Oleme juba naiste jäähokit vaatamas käinud ning ka korvpalli. Oleme spordilainel :D Ja 24ndal veebruaril võtsime osa ka Eesti Iseseisvuspäevast, kus kohtusime teiste eestlastega, kes siinkandis tegutsevad ja elavad. See arv peaks jääma 200 ringi, kuid loomulikult meid sellel õhtul nii palju ei olnud. Nagu eestlasele ikka kombeks, siis hoitakse madalat profiili. Kuid hea meel oli näha rõõmsaid kaasmaalasi, kes on leidnud koha, kus tunnevad end hästi :) Isiklikult on mul ka ääretult hea meel, et Lennokene siin on ja me üheskoos vahepeal tuuseldame :) Hea on rääkida eesti keelt ja teha koos nalja :) Kuigi minu eesti keel hakkab järjest enam kaotama sõnavara ja õiget lauseehitust :D Soome keelt õpin ju samuti läbi inglise keele :D
Ja vapralt ma ka õpetan eesti keelt oma paarile soomlasele :) Tundub, et nad soovivad oma õpinguid meie kodumaal jätkata :) Juhheei :) Viimasel korral oli meil teema: Mina ja perekond. Tegin neile sõnademängu, kus olid kõik sõnad seotud antud teemaga ja nemad pidid siis üksteisele seletama. Võitis see, kes rohkem ära arvas ja kõige paremini sõnu seletas. Mulle tundub, et neile täitsa meeldis :) Viimasel kohtusime egiptlasega, kes on doktorikraadiga ja tegeleb siin E-hepatiidi vaktsiini leiutamisega (ma ei tea, kas see on nüüd just see kõige õigem sõna:D). Huvitav isiksus, kes on töökas ja laia silmaringiga. Ta räägib nii siiralt ja ilusate sõnadega oma kodumaast, et see on kui muusika kõrvadele. Naljakas juhtum oli aga see, kui ta mind "jälitas" peites end ülikoolis olevate roheliste taimede taha ja jälgides, mis ma teen :D Mul ei olnud kahju ka ja tegin nägu, et ei näe teda :D Päris naljakas oli :D
Lisaks kõigele tegelen kooliasjadega. Seda teemat ei ole ma soovinud väga pikalt lahata, sest ilmselt ei ole see kõige huvitavam :) Kuna mu sooviks on uurida mitmekeelset last, siis olen praegu aktiivselt püüdnud luua kontakte koolidega. Mis kahjuks ei ole olnud kõige lihtsam, kuid nüüseks tundub, et mõned niidiotsad olen juba saanud, mis ka töötavad. Hoidke palun pöidlaid!! Läbitud on ka Human Development ja tehtud ka eksam. Ning peale koolivaheaga (04.03 - 10.03) on ootamas Education for All ja Mathematics Education, kaks uut õppeainet. Mul on tegelikult hea meel ka selle üle, et olen leidnud siin inimesi, kes pisut toetavad ja suunavad mind lõputööga. See on väga keeruline olukord minu jaoks, sest ma ei ole Eestis läbinud alusaineid, kuid ma soovin siin sellega tegeleda ja materjali koguda, et Eestis vaid lõputöö ära vormistada ja üsna vähese ajaga lõpetada. Tegelikult näen kurja vaeva ja vahel tahab jõud otsa saada, sest tunnen, et olen ikka paras käpik hetkel oma oskamatuses, kuid siis Katri (siinne professor) lükkab taas õigele teele. Oeeh, kui ma selle tehtud saan, siis luban tõesti endale öelda, et olen tubli! Peab saama, 5 aastat on pikk aeg ja ma tahan sellega ühele poole saada, aitab juba :)
Kui tohib, siis ma hetkeks peatun ka sellel teemal, et mis toimub meil kodumaal. Jah, ma ju tean, mis roll on meedial ühiskonnas. Jah, ma tean, et negatiivsus müüb ja kõik mis on positiivne on out. Kuid ma tahan öelda seda, et rahvaste ränne kui selline ei toimu vaid meie riigis. See on üleüldine. See toimub üle maailma. Palun suhtuge sellesse sallivalt ja toetavalt. Pole lihtne hüljata kodumaa ja otsida paremaid karjamaid. Lisaks alustada elu teises keskkonnas. Ja kas pole õige see, et kõige tähtsam on rõõm elu üle? Kui inimesed leiavad koha, kus nad suudavad end teostada ja selle üle rõõmu tunda, siis see ongi parim, mis juhtuda saab. Olgu see kodumaa või siis mitte... Ja ka meie riigi vastu tunnevad inimesed huvi ja olen kindel, et on tulemas ka meile inimesi väljastpoolt. Meie asi on olla tolerantsed, koostöö - altid ja avatud. Meil on palju üksteiselt õppida :)

Kuid nüüd ma sellel korral jätan Teid ja liitun oma armsate sõprade Lambi pabertaskurätikutega. Olen tegelikult taas tõbine. Gripilaine murdis ka mind.



Hoidke endid ja kalli-kalli Teile :)


Teie Jane


Comments