“One touch of nature makes the whole world kin.” William Shakespeare



Tere mu armsad lugejad :)

Olen nüüd Teid nüüd pisut unarusse jätnud, aga püüan selle korvata :) Aktiivselt olen ikka tegelenud kooliasjadega ja hea uudis on see, et hakkan ka soome keelt õppima. Ihihiii, loodan et seekord läheb pisut paremini kui seda oli Koreas :) Leidsin endale ka tandem partneri. Noormehe, kes soovib eesti keelt õppida ja vastutasuks aitab mind soome keelega :) Eelmisel nädalal oli au ka kohalikku korvpalli vaatamas käia. Täitsa vahva oli, kuigi ma suur korvpalli fänn ei ole. Aga omadele elasin ikka kaasa :D Lahe oli see, et suurema pausi ajal oli võimalus osta tennisepall (2€ tükk) ning visata see mingisse ämbrisse keset platsi. Siin töötas täiesti see meetod, et vaatasin mida teised teevad, sest muidu oleksin mängijaid hakanud tabama :D Sihtisin ka siis ämbrit keset platsi, kuid loomulikult lendas pall suure kaarega mööda :D Aga mis seal ikka, järgmine kord ehk paremini :) Siis oli meil ka armas kogunemine, kus igaüks küpsetas midagi, mis on omane just oma riigile. Mina aitasin seekord oma itaallannat ja tegime retsepti järgi koogi, mis on traditsiooniline Itaalias. Kaasa aga võtsin kilud ja musta leiva, et pisut maitsta anda Eesti traditsioonilist sööki :) Ei läinud kahjuks hästi peale :D Järgmine kord on plaanis teha shokolaadikook :) Tean, et sellega võidan südameid :D
Kuid nüüd selle peamise ja kõige imelisema juurde. 04.02 - 10.02 oli meil imeline reis Lapimaale (pildid on ka Teile täiesti olemas :) ) Enamasti kõik välisüliõpilased osalesid ning läksime lausa kahe bussiga. Esimesel päeval külastasime Kemi lumelinna (http://www.snowcastle.net/en/), kus selle aasta teemaks oli Angry Birds. Seejärel suundusime Rovaniemi, kus  au oli oma silmaga näha päris jõuluvana ( http://www.santaclausvillage.info/). Kui aus olla olin pisut pettunud, sest kõik oli nii kommerts ja suunatud enamasti ostimisele. Kuid nüüd ma igatahes tean, et ta siiski on olemas ja täitsa päris :) Lisaks leidsime veel mu sõbraga näituse, mida keegi peale meie ei külastanud. Ihihii ja see oli lahe, sest seal oli ülevaade erinevatest jõulutraditsioonidest üle maailma.
Ja siis sõitsime edasi meie lõppsihtkohta (sõit oli kuskil 6h, aga õnneks pausidega), milleks oli Vasatokka. Minu jaoks need bussireisid ei ole kõige meeldivamad ja siiski tagumikule alati liig :D 
Jõudes kohale pakkisime end lahti ja kolisime magama, sest kõik olid üsna väsinud. Järgmisel hommikul saime õnneks kaua magada ning otsustasime pisikese pundiga, et lähme suusatama. Ihihi, mina siis olin õpetajaks :D Sain hakkama ja mu õpilased olid tublid :D Läbisime lausa 4km üheskoos :D Loomuliklt tegime me kõik kordi rohkem tööd, kui vilunud suusatajad ning seetõttu olime hiljem nii läbi, et ei jõudnud isegi kõndida. Õhtul oli ootamas meid saun ja ujumine. Oiii kui mõnus see oli. -25 kraadi ja ujumine :) Muidugi spioneerisime me ka virmalisi ning samal õhtul nägime neid esimest korda.  Teise päeva hommikul ajasin poisid välja ja läksime hommikul kalale. Siinkohal peab mainima, et kahjuks oli see tulemuseta, kuid protsess oli äge! See on olnud alati minu piskene unistus :) Kuna nii külm oli - 26, siis pidasime vastu 1,5 h ja jooksime tagasi koju :) Samal päeval külastasime ka põhjapõtrade farmi ja Siida Sami muuseumi (http://www.siida.fi/contents/sami-museum). See oli esimest korda, kui tutvusin saami rahvaga ja nägin nii palju põhjapõtru.

Sami people:

The Sami people, also spelled Sámi or Saami, are the indigenous people inhabiting the Arctic area of Sapmi, which today encompasses parts of far northern Sweden, Norway, Finland, the Kola Peninsula of Russia, and the border area between south and middle Sweden and Norway. The Sámi are the only indigenous people of Scandinavia recognized and protected under the international conventions of indigenous peoples, and hence the northernmost indigenous people of Europe. Sami ancestral lands span an area of approximately 388,350 km2 (150,000 sq. mi.), which is approximately the size of Sweden, in the Nordic countries. Their traditional languages are the Sami languages and are classified as a branch of the Uralic language family.
Traditionally, the Sami have pursued a variety of livelihoods, including coastal fishing, fur trapping and  sheep herding. Their best-known means of livelihood is semi-nomadic reindeer herding, with which about 10% of the Sami are connected and 2,800 actively involved on a full-time basis.For traditional, environmental, cultural and political reasons, reindeer herding is legally reserved only for Sami people in certain regions of the Nordic countries. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Sami_people).

Neljandal päeval sõitsime Norra Põhja-Jäämere äärde, täpsemalt Bugoynes'i külla (http://www.lapland-travel-info.com/bugoynes.html). Külakene on imepisikene, kuid väga armas. Kõigepealt ujusime Põhja- Jäämeres ja käisime saunas ja peale seda suundusime sööma. Meid võeti soojalt vastu ja pakuti imemaitsvat kalasuppi. Meil lubati natukene ka vaba aega, et kohalikes poodides tuuseldada ( neid oli kaks :D) ja fotosid teha. Mina jäädvustasin selle ilu ja ostsin kaasa ka pruuni juustu, mis on sealkandis väga populaarne.  Peale seda suundusime taas kodu, kus oli ootamas soe saun ja virmaliste otsingu missioon :) Sellel päeval nägime me kõige ehedamalt virmalisi. See oli naljakas, sest mina olin esimene, kes nad avastas. Kuna jooksin kindel siht silme ees järve poole, et ujuma minna, kui ühel hetkel nähes taevast pidin ümber kukkuma. Loomulikult tegin nii valjut häält, et kõik meie inimesed kiiresti,kiiresti kogunesid ka vaatama. Ja see oli ilu, mida ei saa sõnadega kirjeldada...vapustav!
Viiendal päeval sõitsime Saariselkä (http://www.saariselka.fi/sisalto). Kus meil oli valida erinevate tegevuste vahel ning mina otsustasin lumelauatama minna. Minuga liitusid ka paar sõpra, kes soovisid, et neile seda õpetaksin. Olen lumelauatanud nüüdseks juba üle 15 aasta (hobina), kuid mul ei ole olnud mitte kunagi õpilasi. Noniii, esimese asjana õpetasin neile siis kuidas lumelauda üldse jalga panna. See võttis oma aja :D Seejärel suundusime tõstukile (jumal tänatud, et seal olid istukid). Maha tulemisel paraku mu sõbrad mängisid meritähti :D Kuid ei olnud hullu ergutasin neid püsti ja alustasime lumelaua kooliga :D Õues oli -25. Kõigepealt palusin neil siis klambrid kinnitada ja andsin mõned esmased juhised. Ma ei õpetanud neile kuidas pidurdada ja see oli meelega. Soovisin, et nad õpiksid kõigepealt tunnetama lumelauda ja enda keha. Näitasin neile ette mõned esmased liigutused ja palusin neil järgi teha, ise olles suur motivaator ja igat kukkumist võttes kui paratamatust. Tuleb tõusta ja mitte alla anda, see on peamine :) Mu sõber Dennis oli super tubli. Ta kukkus ja veeres vahepeal kui lumepall, kuid ergutasin teda tõusma ja mitte alla andma. Lindsey'ĺ võttis see enam aega, sest ta lootis olla selles osavam. Esimene allasõit võttis meil 45min ja ma ootasin nad ära. Sõidu lõppedes andsin ka näpunäiteid pidurdamisel. Te ei kujuta ette ka, kui külmunud ma olin! Teisel sõidul ütlesin ma, mida tuleks muuta, millele rohkem tähelepanu pöörata ning lubasin nad iseseisvalt mäele. Ise aga neil siis salamisi silma peal hoides :) Olin väga uhke!!! Kõige tähtsam on see, et nad tõesti olid hiljem õnnelikud ja särasilmsed, kuid siniste tagumikega :D Kuid viimane on normaalne ja sellele ei pööranud me suurt tähelepanu :)
Siis sõime lõunat ning kolasime kohalikus külas. Seal oli väga palju turiste, kes kõik olid tulnud virmaliste jahile. Meil olid aga virmalised juba nähtud ja mälestused südames :)
Kui kõik tehtud oli meid ootamas buss ja tagasisõit Oulu. Pepule küll valulik ja pikk, aga see kõik oli seda väärt. Te ei kujuta ette armsad lugejad, kui ilus ja tore see reis oli. Mul lihtsalt jääb sõnadest puudu ja loodan, et need emotsioonid jõuavad Teieni läbi minu fotode.


Saadan Teile suured ja soojad kallistused!


Täna on ka mu venna sünnipäev ja soovin talle südamest palju õnne, armastust ja päikest!! Kallis oled mulle mu venna :) 


Külastage Lapimaad - seal on uskumatult kaunis!

Lumelaps Jane :)





Comments