“It is not enough for the teacher to love the child. She must first love and understand the universe. She must prepare herself, and truly work at it.” Maria Montessori

Kaunist pühapäeva õhtut Teile :)


Seekordse kirjutise pealkiri on inspireeritud grupitöö teemast, millega me siin vahepeal tegelesime. Au oli ka juba tehtud tööd kaaslastele esitleda, sest olime esimesed. Uurisime imelise haritlase Maria Montessori filosoofiat, mõtteid ja ideid haridusmaastikul. Vapustav naine, kes suutis siin maailmas nii mõndagi korda saata. Õpetaja roll on eelkõige suunata ja märgata ning lähtuda õpilase vajadustest. "We must first simply observe the children and take note of their natural tendencies and spontaneous interests." Oma tegevustes laste ja noortega olen ka ise püüdnud alati leida neis kõigis selle "miski", sest meis kõigis on see olemas :) See tuleb vaid üles leida :) 
Grupitöö läks väga hästi ja oli au töötada koos Iivi ja Daisyga (kes on esmakursuslased International Teacher Education õppemoodulil). Üheskoos pakkusime kaasõpilastele teoreetilisi teadmisi kui tegevusi, mis väljendasid Maria Montessori ideid. 
Jätkuvalt pean mainima, et tase on kõrge. Sain ka teada, et õpetajaks õppimine on Soomes väga populaarne. Rahvusvahelise õpetajahariduse erialale on sisseastujaid 100-150 ringis, kuid kohti on vaid 20. Mis tähendab seda, et ainult parimad võetakse vastu. Siiski natukene uurides tudengitelt ütlevad nad ise, et õpetaja palk võrreldes teiste erialadega ei ole siin väga kõrgelt tasustatud. Palgad jäävad 2000€ kanti, mis siiski minu, kui pisikese eestlase ja tulevase õpetaja seisukohast on väga suur number võrreldes kodumaal oleva olukorraga. Siiski ei tohi ära unustada, et elu Soomes on meie riigiga võrreldes oluliselt kallim. Taas peab ka mainima, et noormehi kohtab üsna vähe, eelkõige näeb neid  rahvusvahelises magistriõppes (peamiselt teistest riikidest), kellega meil on samuti ühised loengud. Seda võin aga julgelt öelda, et Soome on riik, kus õpetajaharidus on väga professionaalne ja õpetajaks õppimine on populaarne. Siinkohal on ka suur tugi riigil, kes tõesti on välja töötanud erinevad tugisüsteemid toetamaks nii õpetajat kui ka õpilast koolis. Ei tohi ära unustada, et ka õpetaja vajab tuge... Me ei ole masinad, vaid kõigest inimesed, kes soovivad oma tööd hästi teha ja pakkuda lastele parimat. Ma hetkel pikemalt ei soovi peatuda õpetaja ameti väärtustamisel ja tugisüsteemi olemasolul koolis õpilasest lähtuvalt, sest soovin selle valdkonnaga end rohkem kurssi viia ja siis alles Teile sellest rohkem ja põhjalikumalt kirjutada. 
Võib olla on Teil tekkinud ka küsimus, et mis rida mina üldse haridusmaastikul ajan ja mida ma soovin saavutada. Tihti ka ise olen mõelnud sellele ja alles lühikest aega on pilt ka selginema hakanud. Minu soov on eriti toetada õpilasi, kes on multikultuurilise tausaga ja n.ö mitmekeelsed lapsed. Pisut end selle maailmaga rohkem kurssi viies olen avastanud, et kodumaal on see hetkel nõrk koht. Soov on osata pakkuda neile parimat tuge kooli keskkonas. Üldises plaanis lähtun ma õpilasest kui indiviidist ja püüan  pakkuda õpilastele huvitavat, mitmekesist õpet, kuid samas toetades nende arengut ka isiksuse kujunemisel. Pean seda isiklikult väga oluliseks...sest meie ühiskonda on vaja eelkõige inimesi, kes saavad hakkama iseendaga ja siis juba ka kõige muuga :) Ja nagu ma ka eelnevalt mainisin püüan ma alati leida kõigis lastes selle "miski", mida eraldi toetada, hoida ja mida vajadusel suunata. Selle võtme annavad nad üldjuhul tegelikult meile ise, see tuleb vaid vastu võtta :) See ongi siis see, mida ma tasapisi olen arendanud ja millest olen ka oma pisikeses maailmas lähtunud.
Nüüd aga tulen tagasi selle juurde, mis vahepeal on juhtunud :) Nädal on olnud üsna kiire, miinuskraadidega  ja mitmete tegevustega. Meil oli siin lausa -27 kraadi ja vot see on juba katsumus. Ja ikka nemad rataste seljas! :D Lisaks koolitööle alustasin ka pakutavate sportimisvõimaluste tutvumisega siin. Alustasin nädalat ujumisega. Ma kohe pean Teile sellest kirjutama :) Tudengitele on kindel kellaaeg 19.30 - 21.00. Mina siis rõõmsalt ka kasutasin võimalust. Basseini minnes sattusin aga ummikusse. Ruumipuudus ja vee all pidevalt kellegi tagumikku sisse ujuda ei olnud vahva :D Lisaks oli inimesi, kes mitte ei ujunud vaid jooksid vees. Omakeskis mõtlesin, et no jumal küll, mis see nüüd olgu! :D Okei, polnud hullu...mängisin osavate manöövritega ujujat, kes lihtsalt püüdis antud veealuses võitluses ellu jääda :D Kui ühel hetkel avastasin, et mitte kedagi enam minu rajal ei ole ja olin uhkes üksinduses. Tõstsin pea ja mis ma näen! Kõigil taignarullid käes ja keksivad vees :D Ja keegi üleval näitab neile liigutusi ette. Ma pidin peaaegu ära uppuma nähes seda pilti :D See oli Soome moodi vesivõimlemine, kus tõesti oli nii palju rahvast igas vanuses, soost kui ka värvusest ja kõigil taignarullid käes. Te ei kujuta ette ka kui naljakas see oli :) Ise lubasin järgmine kord ka proovida :) :) Peab aga mainima, et  hea tunne oli, kui koguaeg ei ole peatpidi kellegi tagumikus :) :)   Lisaks siis ujumisele olen siin proovinud erinevaid areoobikastiile ja peab ütlema, et olen üsna nõrgaks jäänud ja see kõik tuleb mulle hetkel vaid heas mõttes kasuks :)
Teine naljakas situatsioon juhtus siis, kui läksin toidupoodi. Mina siis olen juurikate ja puuviljade leti juures ja valin endale just kõige ilusamaid sidruneid. Äkki näen, et minu sõber Lõuna-Koreast on Hello Kitty roosade pükstega toidupoes. Siinkohal mainin igaksjuhuks, et tegemist on noormehega. Minul kõik sidrunid veeresid ja hakkasin südamest naerma. Ma ju tegelikult tean seda, kuidas ja mismoodi nad on ja see on nii armas. Kuid nähes plätudega korealast poes, talvejope seljas ja Hello Kitty roosad püksid jalas ei suutnud ma oma tolerantsi sellel hetkel ohjeldada. Mis mind veel enam naerma ajas oli soomlaste reaktsioonid :D Te ei kujuta ette ka, mis nägusid seal leidus :D See on see erinevate kultuuride erinevused, kuid siinkohal oli see lihtsalt nii armas. Ja hiljem mõeldes, et miks ma seal hambad laiali naerma hakkasin suutes kõik sidrunid veerema panna, siis põhjus oli  imelihtne. Mu korealasest sõber oli nii tõsise, keskendunud ja siira olekuga juustuleti juures ja tema jaoks oli see kõik lihtsalt nii nagu olema peab :D Ja seda ma nende juures nii väga ka armastan! Julgus olla just see, kes sa oled ja nii igalpool :) :) 
Loodan, et ka Teie saite nüüd natukene oma kõhulihaseid treenida minu eriti vahvate muljetega antud nädalast, mis siiamaani mu meele rõõmsaks teevad :)
Sellel nädalal jõudis minuni ka üks imevahva uudis. Ma olen jälle ühe perekonna võrra rikkam!! :) Siia tulles ma taotlesin võimalust leida endale Kummy Family. See tähendab seda, et Soome perekonnad on esitanud taotlused, et soovivad suhelda välistudengitega.  Et koos midagi ette võtta, suhelda ja ehk ka abiks vajadusel olla. Samuti esitasime meie siin taotlused, et soovime osaleda antud "programmis" ja siis leiti meile perekonnad ja kõik edasine on juba meie enda teha. On ju vahva!! :) Minul on oma perekonnaga juba ka esimene kontakt vahetatud ja järgmisel laupäeval lähme koos vaatama põhjapõtrade võistlust, kuhu nad mind ka kutsusid. See tundub küll väga põnev olema! :) Siitpoolt on see imetore idee ka meie kodumaale. Kuidas perekonnad saaksid tutvuda erinevatest kultuuridest inimestega ja sedasi ka toetada ja tutvustada meie kodumaa võlusid. Siinkohal võin julgelt öelda, et see on väga kasulik ka lastele :) Neil on võimalus suhelda, avastada ja õppida erinevatelt inimestelt üle maailma. Siinkohal palun olge lihtsalt avatud :)
Kurvem uudis on see, et siiamaani ei ole meie vannitoa valgus korda tehtud. Mingi noormees siin asjatas, aga tulemuseks oli kogu elektri puudus üle korteri. Seega käsikaudu kompimine jätkub, aga võtame rahulikult, sest muud varianti jätkuvalt ei ole :)
Ja haigusepisik hakkas ka mulle siin vahepeal külge, kuid hetkel võitluses pisikuga tundub, et olen võitja :) Ma sellepärast jagan seda, et võib olla on see ka teistele kogemuseks. Mul on olnud siia tulles peale üsna kehva olla ja hingamisega on olnud muresid. Nii kui tuppa astusin muutusin uimaseks, ei saanud hingata ja öösel ärkasin mitmel korral, sest pidin peaaegu ära lämbuma. Alles kaks päeva tagasi avastasin tänu ühele sõbrannale, kellel on tolmu vastu allergia, et mu toas on väga kuiv õhk ja selle tulemusel tekkis mul samuti mingisugune reaktsioon. Nüüd olen pidevalt tuulutanud tuba ja imekombel on olemine kordi parem ja ka hingata saan taas normaalselt. Kuna mul ei ole enne sellist muret kunagi olnud, siis ei osanud leida ka lahendust ja arsti juurde ka kohe esimese asjana tormata ei soovinud. Toanaabril lasevad jälle aknad külma õhku läbi ja selle tulemusel on tal õhk liikuvam ja olemine ka tervislikum :D
Olgu, nüüd ma siis peatun ja selleks korraks panen punkti. Ma väga loodan, et sain Teile pisut rõõmu pakkuda ning soovin Teile omaltpoolt avatud meelt ning nautige meie kodumaa talverõõme :)
Lõpetan seekord Maria mõttega  :)


Maria Montessori (1870 - 1952) :

"My vision of the future is no longer of people taking exams and proceeding on that certificate from the secondary school to the University, but of individuals passing from one stage of independence to a higher, by means of their own activity, through their own effort or will, which constitutes the inner evolution of the individual."


Kõike ilusat Teile :)

Teie Jane :)
















Comments