Ajurakukesed saavad vatti nii, mis tolmab :)



Tervetuloa! J


Tere Teile kõigile armsatele inimestele, kes on end kursis hoidnud minu tegemistega J
Möödnud on nüüdseks peaaegu, et nädal kui olen olnud Põhja – Soome talvevõlumaal. Siia saabusin ma õnnelikult ja rõõmsalt. Tänan väga oma vanemaid, kes olid nõus mind siia sõidutama. Sellest tulenevalt sain pisut rohkem asju kaasa haarata J
Te ei kujuta ette ka, kui hea tunne on olla hetkel siin, niivõrd tuttavas keskkonnas :) Siiski nädal möödus kiiresti ja ajurakukestele üsna raskelt, sest palju oli/on uut infot, kus oli vajalik kiire tegutsemine ja kirgas meel.
Alustan kõigepealt sellega, et rõõm on teatada, et ma elan üliõpilaselamus, kus on täitsa inimlik olla. Nädalavahetusel saabus ka toakaaslane, kes on pärit Itaaliast ja nimeks on tal Vittoria. Väga armas inimhing ja tundub, et juba esimesest päevast alates me sobime ja elamine on stressivaene. Uuuuh, te ei kujuta ette ka kui oluline tegur see on. Kuid nagu ikka ei möödu minuga koos elamine ilma äpardusteta :D Nali seisneb nüüd selles, et meil ei ole nädal aega olnud tuld vannitoas. Mis tähendab seda, et ennast me küürime uhkes pimeduses aretades erinevaid võimalusi valguse saamiseks :D Andsime sellest ka teada tarkadele inimestele, aga tundub et neil ei ole meie jaoks aega. Lisaks ostsime ka lambi, mida ise siis vahetada püüdsime. Ja me saime ka hakkama, lausa 30 sekundit meie lamp põles ja te ei kujuta ette ka kui õnnelikud me olime oma saavutuse üle. Paraku peale 30 sekundit otsustas lamp meiega enam koostööd mitte teha ja lõpetas töötamise :D Ja taaskord olime uhkes pimeduses ja hügieeni eest hoolitsemine käib käsikaudu kompides :D Aga no mis sa teed, need on need üliõpilaste rõõmud ja me võtame hetkel vabalt J
Nädal algas meil kohe infopäevadega. Sain teada, et sellel semestril on Oulus vahetusüliõpilasi 100 ringis. Sügissemestril oli see arv 400 ringis. Nad ise ütlevad, et paljud lihtsalt ei soovi karedat pakast ja talve miinuskraade tunda saada. Seepärast on kevaditi arv tunduvalt väiksem. Rõõm on ka teatada, et olen taaskord AINUS eestlane. Ma ei tea mis minuga on, sest seekord ma küll uskusin, et keegi kaasmaalane on siia ära eksinud, aga võta näpust! Kui paluti riigiti püsti tõusta, siis vaatas mulle vastu terve saalitäis istuvaid värvilisi inimesi, aga mitte kedagi minu kodumaalt. No mis sa teed eksole :D Ilmselt nii peab siis minuga olema J Meil on siin inimesi Saksamaalt, Hiinast, Ungarist, Venemaalt, Slovakkiast, Tsehhist, Itaaliast, Portugalist, Mehhikost, Lõuna-Koreast, Lõuna-Aafrikast, Kreekast, Türgist, Leedust, Austraaliast, Ameerikast, Inglismaalt, Poolast, Hispaaniast, Belgiast jne J Ühesõnaga väga mitmekesine ja värviline seltskond J Minu tulevikuplaanidest tulenevalt väga vajalik ja kasulik multikultuuriline keskkond J Enamasti on siin insenerid ja õpetajad, kuid leiab ka geograafe ja arste ja muidugi teisi eksinuid :D Esimestel infopäevadel tutvustati meile erinevaid süsteeme ja programme, millega peame tegelema siin olles. Minu üllatuseks on soomlastel mitu erinevat süsteemi, mis ajab jube segadusse. Võiks ju olla üks ja ainus, mis haldaks kõike, kuid ei. Milleks teha asju lihtsaks, kui saab ka keeruliselt J Siinkohal ma tõesti ütlen, et Lõuna-Koreas oli super süsteem üliõpilastele, lihtne ja mugav ning kasutajasõbralik ka meile eurooplastele. Samuti anti teada kõikidest tegevustest, mille eest peame tasuma eraldi ja mida üldse peame tegema, et siin olla (üliõpilaskaardid, registreerimine end politseis, bussipiletid, pangakontode avamised, kuidas kasutada telefone, kuidas end loengutesse registreerida jne). Absoluutselt iga liigutus maksab J Ja hetkel on tunne, et raha lihtsalt läheb ja läheb, kuid isegi ei tea kuhu täpselt. Elu on siin võrreldes kodumaaga kallis, midagi ei ole öelda. Toit on ikka ligikaudu 2 korda kallim. Muidugi oli minu jaoks shokk ka maksta bussipileti eest 3,40 €. No halloo see ju puhas röövimine :D Seega otustasin kuukaardi kasuks, mis maksis 40 €. Ma ei tea kas ma seda reaalselt tulevikus ka hakkan kasutama, kuid otustasin esimesel kuul vaadata, kui oluline see on. Mis mulle väga meeldib on nende võimalused sportimiseks. See on tõesti soodne ja super võimalustega. Spordipass maksab 23€ mis on terve semestri ulastuses ja saad käia soovitud treeningutes. Konks on see, et mõned treeningud on kursuste alla lisatud, kus peab eraldi maksma, kuid siiski on palju sportimise võimalusi (individuaal – kui ka rühmatreeningud), mida saab kasutada just selle passiga. Minu kuu üür on siin 240€ (kuid eraldi pidi maksma voodipesu eest, mis on 60€ ja nõude eest mis on 15€) mis tegelikult on üsna soodne.  Teate kui armas on see, et neil on olemas n.ö survival kit room üliõpilastele, kus saab vajadusel tasuta leida endale vajalikke esmaseid tarbeid. Nad on sellistes asjades ikka uskumatud ja seda heas mõttes J Lisaks saab üliõpilaskaardiga 50% soodustust igas söögikohas üle ülikooli ( see on väga suur soodustus täishinnast). Väga hoolivad ja kõigele mõtlejad J Eraldi on üliõpilastele olemas ka arstiabi teenused. Üliõpilane on siin riigis üliõpilane. Kuid riided on küll siin soodsamad, eriti allahindluse ajal. Paraku juhtus meiega shoppamise lainel ka üsna ebameeldiv lugu. Mis mind isiklikult väga kurvastas. Kuna siin on hetkel allahindluste ajad, siis ka meie käisime poodlemas koos Vittoriaga. Mina siis läksin valitud kauba eest tasuma (kõik tooted olid allahinnatud) ja poemüüja lööb ette täitsa erineva hinna. Mina siis küsin, et vabandust, et need olid allahinnatud tooted ja tema siis, et jajajaa ja mokaotsast vabandus. Point on aga selles, et enne ma täpselt sama poemüüja käest palusin inglise keeles abi. Ja eks ta siis tabas ära, et olen rumal, aga RIKAS turist, keda saaks siis koorida. Ma ei oleks sellest suurt numbirt teinud, kuid täpselt sama juhtus ka mu toakaaslasega teises poes. Kus lausa hind oli 30€ suurem. Mina nüüd ei tea kas see on juhuslik või tahtlik, kuid ettevaatlikuks tegi küll ja kurvaks samuti, et ka soomlased on õppinud ära need ebameeldivad nipid, kuidas nõrgemate pealt teenida.
Kuid seda ma võin siiski öelda, et siin riigis on võimalus jääda inimeseks. Mis ei tähenda nüüd, et kohe peaksite asju pakkima minema! Absoluutselt mitte J  Mina isiklikult siiski loodan, et ka meie kodumaal asjad muutuvad. Et me ei suuna oma ressurssi jätkuvalt väljapoole, vaid võtame ka aja, et hoolitseda sisemuse eest ehk oma rahva heaolu eest. Lauseühend, et „kõik on hästi“ ei tööta enam ja asjad peavad muutuma.  Vaatame, kuidas ja mismoodi ja loodan tarkade inimeste asjatundlikkusele. Hetkeks jätan siiapaika meie kodumaa heaolu teema…
Nüüd tulen aga tagasi ülikooli juurde J Minu eriala on siin Intercultural Teacher Education. Siinkohal pisut peatun. Meie ametlik õppetöö algas juba sellel nädalal (teistel algab hiljem) ja pean tõdema, et tase on väga kõrge. Soome õpetajakoolitus on maailmas väga kõrgel tasemel ja sain ka teada, et Oulu on ainus ülikool Soomes, kus pakutakse rahvusvahelist õpetajaharidust. Siin riigis ei saa igaüks õpetajaks. Sisseastumise nõuded on väga kõrged ja tung kohtadele on samuti suur. Suur au on saada selline kogemus ja sellises keskkonnas. Ütlen ausalt, et keeleliselt pean ma väga pingutama, et sammu pidada ja oma tööd hästi teha, sest Eestis ei ole ma saanud erialast inglise keelt. Olen ise end arendanud ja läbi kogemuste õppinud, kuid hetkel on seda siiski vähe. Tuleb olla lihtsalt tubli ja ma loodan seda ka olla . Uuh, muud ei jää lihtsalt üle J Õppeaineid on mul mahukad, kuid vahva on see, et oleme väga multikultuurilised ja sellest tulenevalt saan väga hea ülevaate erinevatest riikidest, lisaks ka Soomest endast. Tuleb huvitav semester J
Tulles multikultuurlise keskkonna juurde, siis mind tegelikult omamoodi üllatas, et Soome on ka väga värviliseks muutunud. Olen siin ju palju aastaid käinud ja olnud, kuid pole sellist kirevust enne kohanud. Kui ma kohalikelt natukene uurisin, siis nad ütlesid, et neile see sobib, kuid nad kardavad pisut moslemeid kuna nende vaated on niivõrd erinevad ja pahatihti ei aktsepteeri nad kohalikku keskkonda. Kuid siin ei tohi üldistada, sest inimesed on erinevad. Tolerantsed ja alati abivalmid soomlased J
Ühesõnaga on nädal aktiivselt läbitud ja on olnud mitmeid kohtumisi, juba ka loenguid ja infotunde. Muidugi ma suutsin ka ühe suurema ämbri üritusel maha panna. Kui minu vastas istus Soome noormees, kes rääkis pisut Eestimaast ja siis muuhulgas ütles, et me väga eestlastele ei meeldi, et nad kutsuvad meid põtradeks. Apppiiii, ma pidin toolilt alla kukkuma ja naersin nii kuis jaksasin. Ja mitte kuidagi ei saanud seda ka peatada. Sest see kuidas ta seda ütles oli nii siiralt armas, et ma ei suutnud oma naerupahvakale vastu hakata :D Siis kogusin ennast ja ütlesin, et mina küll ei saa aru, miks me sellise nime Teile andnud oleme. Ja siis ta ütles, et tegelikult põdrad on väga rumalad ja lolld loomad, nad ei suuda üldse ise mõelda. Issand ja mina jälle kõht kõveras naeran :D Teades, et ma ei tohi seda teha, aga taaskord kui ta seda ütles oli see nii armas ja samas kurb, et ma ei suutnud vastu panna.  Ja siis ta ütles, et ta ei imesta ka, sest kui soomlane satub Eestisse, siis ta ostab poed alkoholist tühjaks, sest see on nii odav ja teiseks tahaks ta ka kõiki tüdrukuid, sest need näevad välja kui naised, mitte kui poiste riietesse riietatud Soome tüdrukud. Mina jälle naermas :D Kui kaua võib eksole :D Ühesõnaga lõpuks silusin meie vestluse öeldes, et ega ka meie eestlased ei ole kõige armsamad Teie vastu olnud ja oleme palju peavalu Teie riigis põhjustanud. Meie oleme ju need, kes siin soovivad soomlaste raha ja vara kallal nokitseda ja mitte seda ausalt teenida. Kuid kõigest hoolimata on soomlased meile armsad ja loodetavasti meie neile ka J Talle see sobis J Ilmselt on tulemas ka suurem reis Eestimaale, sest palju on soovijaid, kes on VÄGA huvitatud meie riigi soodsast alkoholist. Kahju, et me ainult selle tõttu paljudes riikides tuntud oleme. Eks ma püüan siin pisut ilusama ja huvitavama pildi luua kodumaast, kui ainult odav viin ja õlu. Küll saan hakkama! J




Igatahes soovin Teile imeilusat talve ja varsti-varsti saate mind taas lugeda J



Teie Jane (rahvusvaheliselt tuntud kui Dzein Piits :D )

Comments