Ma olengi kohal!!!! :)

Mul on hea meel teatada, et kõikidele katsumustele vaatamata olen nüüd sihtkohas! :)
Jumala eest, vahepeal arvasin, et jään India lennujaama, sest juhtus nii, et ma loomulikult ei leidnud inimesi üles, kes mind peale pidid korjama.
Oodates koos nunna ja ühe noormehega, kes mind aitasid üle kahe tunni selgus, et ma ei oleks tohtinud lennujaamast välja tulla, vaid sees teisi ootama. Mina aga uljal sammul kohe peauksest välja ja mõistatasin murelikult, et ehk on mind ära unustatud. Seal oli metsikult rahvast, kõigil käes sildid erinevate nimedega, aga Jane nime ei kuskil... Suurte pusimiste peale leiti mind lõpuks üles ja toodi sihtkohta :)
Nunn juba ütles, et võtab mind enda juurde öömajale ja aitab kõigega, et ärgu ma muretsegu. Sisimas koos suure väsimusega ma ikka ja jälle imestan, et küll on inimestel tegelikult suured südamed!
Sõit aga laagrisse oli küll omamoodi seiklus! Mina muidugi istusin taksojuhi kõval... alguses ei saanud aru, et liiklus on siin teistmoodi. Sõita nad ka väga ei oska meiega muidugi võrreldes. Kui ma nüüd Lõuna-Koreaga võrdlen, siis siin on asi ikka puhta hull :D Ma hoidsin hinge kinni,pluss siis küüntega ka kõikidest muudest asjadest, mis autos olemas oli :D Taksojuhi pilk oli rahulik ja kindel, nagu vanal ralliässal kunagi :D Kuid kohale ta mind tõi ja see on hetkel peamine :)
See on uskumatu!! Ma ei suuda uskuda, et kõikidele loksumistele vaatamata, olen ma tõesti siin!!
Abu Dhabi lennujaamas vahetasin ma kiiresti riided vähe suvisemaks, sest seal olin ma tõeline eskimo kuubis ja hingamisega oli juba probleeme, sest riided ei lasknud õhku läbi :D Kaks päeva tõelist rändamist ja nüüd istun oma ruumis, kus saan isegi Teile kirjutada :D
Meid jagati kohe ruumidesse ja millegipärast mul taaskord vedas ja öeldi, et olen ühest vähestest ruumidest, kuhu wifi ulatub... Keegi mind ikka kuskil kaugel hoiab....
Magasin natukene, pesin ennast puhtaks, käisin isegi natukene söömas ja suutsin paar piltigi teha :)
Millegi üle ma ei kurda ja kõik on hetkel küll hästi :) Ruumis olen üksinda, pesemisvõimalused on head ja päike ka paistab :) Täna on meil puhkamise ja sisseelamise päev, sest paljud laagrilised veel saabuvad ja homme hakkab raske töö peale :)
Ma ei tea, kui tihedalt ma kirjutan, kuid luban Teieni taaskord tuua nii kuidas saan osakest sellest, mida Indias teen...

Ja ma olengi Indias!!!! Uskumatu!!

Riputan Teile üles ka ühe varasema postituse, mille siis Londonis kirjutasin :)


Kallistan ja musitan Teid!



Comments