02.01 Algas "projekt" Indiasse



Imeilusat uue aasta algust Teile!


Istun hetkel ( 03.01) Londoni lennujaamas, kus veetsin siis mitte just kõige mugavama öö, kuid kõigele vaatamata olen elus J
Mulle tegelikult üldse need lennukiga reisimised ei meeldi ja alati hirmsalt kardan…
Eile siis algas minu isiklik „projekt“ Indiasse. Asjade pakkimine mul väga metsikult aega ei võtnud, sest sealne kliima lihtsalt on stabiilselt soe ja sellest tulenevalt ei pea oma pead väga palju vaevama kaasa võetavate asjadega. Joogakooliga on ka kõik kokku lepitud ja korjavad mind lennujaamast peale, samuti on nad mulle saatnud juba eelneval suhtlemisel juhendid, millele peaksin kindlasti enam tähelepanu pöörama.
Reis näeb siis välja selline Tallinn-London, kus veedan öö. Sealt edasi Abu Dhabi ja ümberistumisega Kochisse (mis on minu sihtkoht).
Siinkohal tänan taaskord meie perekonna tuttavat Ennu, kes mind jälle reisi planeerimisel aitas!
Kõige rohkem olin tegelikult mures ööbimisega Londonis. Kuna Inglismaa on minu jaoks üsna võõras ja tuli välja, et selle rahvuse seas pole mul ka ühtegi tuttavat hinge, kellega kontakti oleks võinud võtta. Otsustasin siis öö lennujaamas veeta.
Mul nii vedas, sest Tallinnast tulles istus minu kõrvale noormees (itaallane, kes on kaks aastat Inglismaal elanud), kes mind aitas ja infot jagas, kuidas ja mismoodi peaksin liikuma. Muideks temaga vesteldes tuli meie kohta üks vahva arusaam välja. Ta ütles, et oleme vist küll maailmas ainus riik, kus vanematel meestel on võimalus noori tüdrukuid leida :D Ühsikond aktepteerib n.ö isa ja tütre suhteid (nagu mulle meeldib nimetada) :D Paljudes riikides vaadatakse sellele mitte just kõige meeldivama pilguga, sest see ei ole tavaline, kui suhtes on kaks inimest ja vanusevahe on märgatav. Kuid see selleks, lihtsalt päris naljakas ja kohati kummaline oli seda kuulata J Jõudes Lutoni lennujaama, pidin võtma bussi Heatrowsse (sellest mind ka vanemad eelnevalt teavitasid). Bussisõit kestis kesmiselt tund aega ja mina muidugi suurte silmadega avastasin läbi bussiakna Inglismaad. Jõudses Heatrowsse ootas mind ees juba natukene suurem katsumus, sest lennujaam on lihtsalt niivõrd suur ja tundmatu. Haakisin ennast sappa ühele hindu perekonnale, kes otsis samat platvormi mida mina :D Seega taaskord vedas J Üheskoos jõudsime sihtkohta J Väike segadus tekkis mul kellaaegadega, sest Inglismaal on aeg 2h tagasi. Ja mul annab siiamaani tunda veel Korea ajavahe ja sellest tulenevalt ei saanud üldse aru, mis see kell nüüd lõpuks on… kuid küsija suu pihta ei lööda ja lõpuks sain aja paika J
Tegelikult noormees, kellega tuttavaks sain pakkus mulle öömaja, aga ennast teades ei soovinud ma järgmine päev seigelda ei mingite metroode,rongide ega bussidega, sest mina ju seda Londonit nii väga veel ei tunne paraku J Kuid ennast ma natukene tunnen ja pigem oli selles olukorras mõistlikum minna lihtsama vastupanu teed,  ehk siis kohe lennujaama, kus ma turvaliselt paigal püsin.
Mis ma siis Londoni kohta oskan öelda? Väga värviline ja ei mingit lund J Inimesed vist väga elurõõmsad ei ole, sest mitte ühtegi naeratust ma küll kohanud ei ole selle aja jooksul, mis siin veetnud olen :D Ehk see tuleneb ka raskest nädalavahetusest, ei tea :D
Oma öö veetsin pidevalt kohta vahetades, sest kogu aeg jäin ma kellelegi ette :D Sellest tulenevalt ma väga nüüd magada küll ei ole saanud… aga ei ole hullu, küll ma nüüd lennukis saan, kus sõit kestab 7h. Ja peale seda 4h. Eks ma üks suur kapsauss ole, kui lõpuks omadega Indiasse jõuan :D Olen lugenud siin oma jooga raamatut ja kohvist on üledoos ja süda hirmsalt puperdab :D Paraku Inglismaal ei ole wifi kasutamine tasuta ja siis otsustasin wordi dokumendina Teile oma mõtted kirja panna, et need hiljem lisada blogisse J

Ma toon ühe mõtte, mis kattub ka minu vaadetega siin pisikeses maailmas, raamatust „Täielik joogaraamat piltidega“ :

„Inimkond on hoolimata eesootavast säravast tulevikust vajumas üha sügavamale kriisi. Üleminek 20.sajandist 21.-sse võib kaasa tuua seninägematu tehnoloogiaparadiisi. Avanemas on uks aega, kus superarvutid aitavad korraldada keerulist ühiskonda ja muutunud ökoloogiat, ülijuhid vähendavad energia raiskamist ja robotid teevad ära inimesele sobimatu töö, pikendades sellega meie jõudeaega ja eluiga. Uued meditsiinilised lahendused suudavad tõenäoliselt aidsile piiri panna ja välja juurida teised kohutavad haigused. Peagi võib tulla aeg, mil kasvatame taimi kosmosejaamas samamoodi nagu kodus või asume elama teistele planeetidele, nõnda nagu iidsed rahvad rändasid uutele maadele.
            Ent me ei mõista siiamaani ümber käia oma meelega. Ülemaailmne kriis pole muud kui kollektiivse teadvuse kaootilise seisundi peegeldus. Parim tegu, millega saame anda oma panuse planeedi tasakaalu taastamise hetkeülesandesse, on alustada iseenda muutmist.
Tõeline rahu saabub vaid neile, kes valdavad oma keha ja meelt kohase enesedistipliini abil.“



Päikest südamesse soovides ja hoidke palun mulle pöidlaid, ükskõik mis, siis tegelikult ma alati kardan...


Teie Jane






Comments