Tappideta voidukalt lopus! :)

Imeilusat ohtut Teile...

Nuud ongi siis aeg, kus lopetan ametlikult aja olles uliopilane kui ka opetaja Louna-Koreas.
Tana andsin oma viimase intervjuu seoses programmiga ja tagastasin ka uhiselamu votme kui ka kaardi.
Lubasin Teile ka anda ulevaate uhest koolitoost mis me tegime www.yougoingglobal.blogspot.com. Siiralt oelduna olin ma tegelikult vaga pettunud selles lopptulemuses. Juhtus see, et inimesed ei oelnud, et nad tegelikult ei oska... ja ka ajast jai puudu. Lubaduse ma andsin ja siin see siis on. Puudsin paasta, mis paasta andis ja see on siis lopptulemus.  Kuid kui keegi soovib samuti jagada oma motteid ja arvamust, siis siiski on need oodatud :) Ilmselt Eestis olles ma natukene korrigeerin seda (andsin endale pisikese lubaduse).  Just video osa (see on minu jaoks koige suurem pettumus paraku, sest materjal mida kasitleda oli lihtsalt niivord hea ). Olin tegelikult nii kurb ja ma ei saanud mitte midagi ka teha, sest inimene utles, et ta teab mida teeb...Aga las see jaab hetkel, asi on tehtud ja oppejoud oli vaimustuses ideest kui teostusest. Lihtsalt minu sudames on pisikene kripeldus :)
Semester loppes ametlikult eelmine reede ja see nadal on moodunud mul lihtsalt huvastijatmiste tahe all.
Olen elanud nuud nadal aega Kristi juures ja on olnud aega ka koige juures motteid molgutada. Tana ka viimast intervjuud andes sai nii monigi asi veelgi selgemaks. Analuusides oma aega siin voin julgelt oelda, et andsin endast parima. Oppisin palju uusi ja erinevaid asju, tutvusin erinevate inimestega, sain osa Louna-Korea isearasustest ja koige selle juures oppisin veelgi enam iseennast tundma.Muidugi ei saa ara unustada ka mu opilasi! Koige selle juures ka esindasin meie kodumaad ja usun, et sain meie pisikesest riigist nii moneski inimeses huvi aratatud :)  See aeg oli luhikene.... kuid voin julgelt oelda, et see oli algus millelegi teistsugusele minu elus. Mulle ju toesti meeldivad erinevused :)
Ma ei saa kunagi oelda seda, et siin on paike kollasem, rohi rohelisem ja taevas sinisem. Toesti ei ole, uskuge mind :) Olen oma luhikese eluea jooksul reisinud ule 20ne riigi (see on minu jaoks uskumatu number)ja elanud ka moned kuud Norras ja ma ei saa kunagi oelda, et uks paik on parem kui teine. Igalpool on midagi, mis on eriline,erinev ja samas ka sarnane ning igalpool on omad mured ja roomud :) Saan oelda seda, et tukikene minu sudamest jaab kindlasti siia... need erinevused ja sarnasused volusid mind. Olen utlemata onnelik inimene, et mul oli voimalus tulla just siia oppima (Sunchon National University' sse). See riik on avastamist vaart ja palun arge kartke erinevusi :) Siinsed inimesed on inimesed nagu meiegi, loodus on hammastavalt ilus ja teate, siin on samuti neli aastaaega ja isegi maed! :) Ma isiklikult ise loodan sudamest, et soovist areneda ja olla enam avatud, Louna-Korea  kunagi ei kaota oma erilisust ja erinevusi vorreldes Euroopaga.
Ma loodan, et suutsin Teieni tuua osakest sellest, mida kogesin...Ilmselt jaan ma ka edaspidi seotuks Louna-Koreaga, sest nii monigi idee ja plaan on labiraakimisel. Kuid vaatab, mis elu toob ja kuidas elu laheb...
Tahan ka taaskord seda oelda, et hoiame palun uksteist. Me oleme niii pisikesed siin maailmas, kuid vahepeal mulle tundub, et tahame olla vaga suured unustades, mis on oluline...

Ma tanan inimesi, kes leidsid aega, et vahepeal kiigata ja tunda huvi minu tegemiste vastu. Utlen ausalt, et see oli mulle rasketel hetkedel motivatsiooniks :) Aitah Teile kogu sudamest!

Uskumatu, aga ma sain hakkama!! :) :)

Nagu ma ka eelnevalt kirjutasin, siis tulen 27ndal detsembril Eestisse, kuid ainult paariks paevaks.
Sisimas olen roomus, et asjad laksid sedasi, et saan tulla korraks kodumaale ja olla perega paar paeva. Tulemas on uus seiklus... ja see "projekt" on minu isiklik ja absoluutselt midagi teistmoodi. Olen koikide asjade korval kurja vaeva nainud ja votsin sellega seoses ka erinevaid riske. See koik tasus end lopuks ara. Vihje riputan Teile siis kui olen Eestis (sellel nadalal sain kinnituse, et "see" on toesti voimalik...veel hoian saladust, kui tohib :)
Kui aus olla siis ma ju tegelikult tegin blogi vaid Louna-Korea olemise ajaks, kuid moned inimesed palusid, et ma seda siiski ka edaspidi hoiaksin. Lubasin seda siis teha :)


Nuud ma paar viimast paeva lihtsalt olen ja naudin jouluaega siin ja sudames ootan koju joudmist...

Mu isa kirjutas luuletuse inspireerituna minu kirjutistest Koreas olles... ja ma tahaksin selle siia lisada kui punktina sellele teekonnale ja sellele programmile. Seda esmakordselt lugedes valdasid mind erinevad emotsioonid :) See oli vaga armas ullatus :)


EKS NÄE



eks näe mis ees ootab

mismoodi kõik välja hakkab nägema

pikk, pikk reis on veel ees …



nüüd siin kaugel on hästi

imetlen inimesi

kes siiralt usuvad millessegi ja…



küll ka selle lahendan

olge hästi toredad ja armsad

varsti jälle kirjutan



soovin vaid ise olla

lihtsalt üksi jalutada

vaadata kuulata aga…



küll ka selle lahendan

olge hästi toredad ja armsad

varsti jälle kirjutan



nüüd siin lähedal on ikka hästi

on teistmoodi paik ja toit

sõpradega käime kuskil eksimas..



küll ka selle lahendan

olge hästi toredad ja armsad

varsti jälle kirjutan



jah, ehk liiga kiirelt

möödus tüdrukuks olemise aeg

ja lapsepõlve sulistamised



aga küll ma kõik lahendan

olge hästi toredad ja armsad

varsti jälle



eks näe mis ees ootab

mismoodi kõik välja hakkab nägema

pikk, pikk reis on veel ees …



Soovin Teile kaunist jouluaega ja hoidke palun uksteist!


EKS NÄE :)



Ikka ja alati Teie Jane





Comments