05.12 Tappidega tahed puuduvad...

Sooviksin nutta...


Kuid teadmine, et see mind hetkel ei aita, ei luba seda teha.


Eelmine nadal otsustas minu arvuti sussid pusti visata. Vaga halb ajastus... Semester on loppemas ja palju on vaja kasutada arvutit. Asi on nii hull lausa, et viga on susteemis, mis tahendab et voin kaotada oma materjalid. Kohalikud ei oska parandada, Seoulist saadeti samuti arvuti tagasi, sest mul puudub emaketas. Olen ummikus...motted ja tegutsemine ei ole viinud tulemuseni. Uks korealane utles, et Apple ei ole vaga populaarne Louna-Koreas, kuna Samsung on turu liider. Sellest tulenevalt ei oska nad Applitega midagi suurt siin peale hakata...Uhesonaga on vaga suur jama. Nuud tana andsin oma arvuti osakonna juhile, kes puuab midagi katsetada. Olin juba valmis arvuti Eestisse saatma DHL-iga, see on usna kallis, kuid mul lihtsalt ei jaa midagi ule. Voi siis saadavad vanemad mulle vajalikud kettad siia. Ma lihtsalt hetkel ei tea kas nad oskavad mind siin aidata - koguaeg saadetakse arvuti tagasi ja oeldakse, et pean salvestama failid emakettale. Kuid emaketas on Eestis... Proovin kogu oma moistusega olukorda lahendada...
Kevadel isa tegi ka varukoopiad koigest, kuid Jaapani ja Korea materjalid on hetkel mu arvutis...
Samuti ulikool aitab mind siin kohapeal ja vanemad Eestis... kuid aeg tiksub minu kahjuks hetkel.
Sellest tulenevalt ei ole ma saanud ka Teile kirjutada. Nuud lopuks soovisin jagada oma muret ja sudamevalu, kuid puuduvad tappidega tahed...
Tosine onnetusehunnik... ja ajastus on lihtsalt nii halb kui halb saab veel olla...
Ma tean, et pean hetkel oma rakukesed kokku korjama ja lihtsalt toesti koigest joust tegutsema ja pingutama ilusa lopuni. Sellised takistused paraku rikuvad koik ilusa ara... kuid utlen ausalt, et tana on juba natukene parem enesetunne kui seda oli nadalavahetusel.
Kui nuud nadalavahetuse juurde tulla, siis oli mul samuti uks ekstreemne kogemus. Taaskord :)
Mind saadeti kimchi tegemise laagrisse. Tegelikult oli moeldud see koigile tudengitele, kes on seotud selle projektiga (kaasa arvatud siis soomlased,eestlased kui ka austrialased). Koos minuga uhines vaid Matteo Austriast. Teised olid hoivatud voi lihtsalt puudus huvi. Seega meid soidutati sinna. Minul eelnev info kui selline puudus, teadsin vaid seda et olen seal uhe paeva. Enne minekut selgus, et veedan seal terve nadalavahetuse. Motlesin, et no mis seal ikka, kui jah sona juba oeldud :) Koht oli toeline meie moistes country side. Seda ausalt igas mottes. Kuna minu silmakesed on nii mondagi nainud, siis ma vaga ei pahandanud ja puudsin keskenduda positiivsetele asjadele. Meiega oli koos ka jaapanlased ja korealased (enamus olid seotud UNESCO-ga). Nojaa...Matteo paraku laks jargmisel paeval ara. Talle ei meeldinud...olgem ausad oli ka mille ule nuriseda. Minu toas oli ule 100 korea lepatriinu ( siinkohal pean mainima, et need lepatriinud olid nii suured, et minu silmad polnud enne selliseid nainud). Puudsime need siis toas oleva tolmuimejaga eemaldada. Saime hakkama, aga kuskil 20 jai ikka alles. Ainus kusimus, mis mul oli - kas nad on ohtlikud voi hammustavad? Kuid tundus, et nad on usna ohutud, lihtsalt ebameeldivad ja vahepeal soovivad niisama ringi lennata... Kui aus olla, siis ma ehmatasin kull paris ara :D Koige hullem oli see, kui oma voodipesu hakkasin lahti ketrama ja sealt tuli valja mitu suurt lepatriinut :D Nuud on see tagantjargi naljakas, kuid kohapeal oli paris hirmus ...
Kuna jaapanlaste eluiga meie laagris oli ule 60ne ja inglise keele oskus ka just koige parem ei olnud, siis vaga atiivselt me suhelda ei saanud. Kuid natukene siiski... ja nad olid tegelikult vaga armsad ja soojad inimesed. Onneks oli meiega ka kaks nooremat isikut, kes siis inglise keelt oskasid ja kes mind siis aitasid ja tolkisid vajadusel. Kokku oli meid seal 13. Kimchi protsess votabki aega tapselt 3 paeva. Me siis tootasime seal (sooviti, et me saaksime aimu majapidamistoodest) ja meisterdasime kimchit ( see on Koreas uks koige poplaarsem sook, mis on alati toidulaual). Tundsin ennast paris vaprana, et ei virisenud ega jorisenud. Ebameeldiv oli kull ja hiljem ka utlesin, et arge parem jargmistel aastatel uliopilasi sinna viige, kui siis ainult paevaks. Mu professor tuli mulle puhapaeval jargi ja siis natukene raakisime. Sain oma kimchi kastikese ka koduteele kaasa ja kinkisin selle oma joogatreenerile. Ta oli vaimustuses, et ma sain sellega hakkama ja ise tegin :) Vahemalt keegi oli roomus :)
Minul on aga elu maal (Korea moodi) jarele proovitud... Tegin ka pilte, kuid hetkel kahjuks ei saa neid jagada. Ma loodan, et usna pea...
Kui nuud natukene nalja teha, siis enne reisile asumist laagrisse (mis vottis 1h), oli meil kohvitamine koos Matteo, Theresa ( tema laks samal paeval Pusani) ja professoriga. Ms. Heo soovis Matteole meie ulikooli naidata ja tegime pisikese ekskursiooni. Mina aga vahepeal otsustasin poodi minna. Tee peal kohtasin vist ( ma arvan) AIDSI ennetajaid, kes jagasid kondoome. Minu moodudes andsid nad mulle kahe kaega kondoome kaasa. Ma ei osanud midagi oelda, naeratasin ja tanasin viisakalt. Natukene edasi kondides, jain seisma ja vaatasin tagasi. Esiteks nad jagasid kondoome ainult poistele (ja poisid said neid ainult 2). Tudrukud jatsid nad vahele. Ma lihtsalt naersin kogu sudamest, sest minu kotis oli kondoome ule 20 ne. Tundus, et nad vist olid suures hirmus, et teen eesti-korea beebisid siin :D Hiljem teistele seda roomsat uudist jagades, pidid nad naerdes laua alla kukkuma :D Ma ikka oskan :D
See nadal ja ka jargmine nadal on toode tahtajad ja nagu ka eelnevalt kirjutanud olen, siis pean ja puuan iga paev energiarakukesed kokku korjata, et edukalt lopuni minna :)
Samal ajal tegelen ka oma pisikese saladusega, mida ka kogu hingest puuan planeerida, kuid see noudis samuti arvutit... maailm ei ole muidugi selleparast nuud otsas, kuid hetkeline kurbus on siiski minust natukene voitu saanud. See aga ei tahenda, et annan alla...puuan lihtsalt nuputada koige parema lahenduse valja... oeeh, ma toesti proovin. Oluline on lihtsalt mu failid...

Hetkel kasutan ulikooli arvutiklassi, mis on ka omamoodi tore...


Kallistan Teid siit kaugelt ja ma proovin saada koik korda...

Ikka Teie Jane ( ilma tappideta seekord)

Comments