23.11 Emotsioonide laineharjal

Tervitus Teile aina talvisemaks muutuvast Koreast :)

Meil juba ilmad muutuvad üha jahedamaks...minu parim sõber on hetkel teetass :)
Olen siin natukene Teid unarusse jätnud, sest hetkel on väga mitmed asjad kokku langenud ja püüan kiiresti reageerida ja kõige õigemaid lahendusi leida. Sellest tulenevalt olen natukene omadega ummikus hetkel. Postiivselt mõeldes, olen kiirelt püüdnud reageerida kõigele ja lihtsalt loodan, et valikud ja otsuses on olnud õiged :) Õigemini antud olukorras minule positiivsed.
Viimases postituses kirjutasin, et plaanin Seouli külastada. Sain tehtud! Häbi tunnistada, aga see reis oli minu jaoks täielik ebaõnnestumine. Sai naerdud, nutetud, põgenetud kui ka Korea motellis ööbitud ( siinkohal on tegelik nimi Love Motel). Minus peituv julgus on vahel mulle endalegi hirmutav, sest tegelikult olen ausalt täis kõiksugu hirme. Kuid üksinda Seouli minna ei ole mingi probleem :D Täitsa tainas eksole :D Minu naiivne pool soovis lihtsalt natukene keskkonna muutust ja ei arvestanud sellega, et Seoul on natukene suurem kui Eestimaa ja tegelikult üks suuremaid linnu maailmas :D Otsustasin siis reedel, et pakin asjad kokku ja sõidan sõpra külastama, kes lubas mulle linna näidata. Bussipileti ostsin kohapeal ja sõit kestis 4h. Pean siinkohal mainima, et see oli väga meeldiv. Poole tee peal oli 15min peatus - sai jalgu sirutatud ja vajadusel ka poodi külastada. Õhtul Seouli jõudes oli mul sõber vastas. Teineteise leidmiseks kulus meil peaagu et tund aega. Siinkohal pean taas mainima, et see on üsna lühikene aeg :D Ja nii minu seiklus siis algas...esimene päev oli kõik tore :) Teine päev enam nii roosiline ei olnud... siinkohal ma ei tahaks enam pikemalt peatuda, sest usun, et on asju ja mõtteid, mida võib olla on parem mitte jagada :) Kui Teil on kunagi huvi, siis isiklikult võin Teile rääkida nii nagu asjad on. Pean mainima, et korealased aitavad, kui abi on vaja :) Ärge sellepärast muretsege. Inimesed on abivalmid :) Kõige tähtsam on, et jõudsin oma pessa tagasi elusalt ja tervelt. Seouli vaatamisväärsused jäid mul paraku nägemata (see tähendab seda, et ilmselt pean sinna veelkord minema :) )Kuid kui võrrelda linna üldmuljet Tokyoga, siis viimane linn tundus mulle uhkem. Seoulis ei näinud ma nii palju kõrguvaid uhkeid hooneid, kõik on kuidagi teistmoodi. Mis ma avastasin, et maaalune metroo süsteem on aga erinev (kaardisüsteem). Jaapanis ostsime me ükskik pileteid. Üks nõuanne alati - kui on abi vaja, siis tuleb küsida. See on alati, mis mind on minu eluteel aidanud. Keegi ikka oskab juhendada või aidata :)
Ühesõnaga saan ma öelda, et olen Seoulis käinud, kuid kahjuks jään võlgu Teile vaatamisväärsuste kirjeldamisega. Ma tõesti vabandan :) Totukene nagu ma olen ravin veel oma haavu siin ( seda mitte nüüd päris otseses mõttes) :) Nüüdseks juba suudan ka nalja selle üle teha :) Paneme selle teema hetkeks lukku ja ma loodan, et siiski suudan Teieni tuua ka natukene Seouli :) Tulevikus ehk...
Kuna meil hakkab semester lõppema, siis on jube kiireks kõik läinud... Tegelikult on mul ka siin käsil üks natukene hullem plaanikene. Ma siinkohal seda veel ei avalikusta, kuid kui kõik läheb nii nagu ma soovin, siis on tulemas midagi VÄGA huvitavat :) Seda ma luban! :)
Hetkel on tunne, et ma olen oma kirjutist täielikult katnud saladuslooriga... ma lihtsalt alati püüan mitte asjadest rääkida, kui need on kindlad. Ma luban, et annan Teile kõigest teada!
Kuna hetkel tegelen ma erinevate projektide lõpetamisega, siis on kiirus peal...sest semester on lõppemas juba detsembris ja tuleb endast anda maksimum, et kõik õnnestuks.
Täna oli meil ka õpilastega tund ja teate ma olen nii uhke! Ausalt... Kõik ei lähe elus nii nagu me plaanime ja ütlen ausalt, et Seoulis käik natukene lõhkus minu seesmist kindlust. Tuletas meelde, et olen siiski kõigest tütarlaps, kes püüab olla ääretult tugev, kuid ilmselgelt seda veel ei ole. Tulles nüüd tunni juurde tagasi, siis ma taaskord katsetasin. Lõpptulemus oli hea, nii hea, et ma ei oska seda sõnadesse panna. Ma olin liigutatud ja nii uhke.
Meie kahe tunni teema on olnud Lõuna-Korea erinevad ringkonnad. Theresa mõtles välja tunni teema :) Meil endal oleks ka huvitav :) Jagasime lapsed taaskord grupidesse. Palusime neil postrid teha ühiselt ja hiljem neid esitleda vähemalt 3 min. Otsustasime, et siinkohal me arvuteid hetkel ei kasuta. Natukene vaheldust nii mulle kui lastele :) Mõtlesin välja,et kuidas oleks see nende jaoks põnev... jagasin neile numbrid 1-5ni. Palusin, et nad hindaksid meeskondi ja seletaksid, miks nad just selle hinde annavad. Siinkohal pean ma mainima, et see on riskantne, sest lapsed võivad olla õelad teineteise suhtes ja teinekord võivad välja tulla mitte kõige adekvaatsemad hinnangud. Siinkohal oli tulemus absoluutselt teine. Ma olin ausalt heas mõttes jahmunud...nad hindasid ükteist väga realistlikult-suunates ükteise tugevustele kui nõrgematele külgedele. Pean jälle mainima, et õpetajal on siinkohal ÜLIOLULINE ROLL - vaadelda, et õpilased seda tõsiselt võtaksid. Üksteisele liiga ei teeks.Ma rõhusin sellele, et oluline on üksteise arvamusi arvestada tulevikus - kui me üksteist aitame, suudame me ühiselt areneda. Mis minu armsa pisikese südame liikuma pani - nad on absoluutselt kõike arvestanud, mida oleme neile õpetanud. Olen isiklikult palju tööd teinud nende esinemisoskuse kui enesekindluse arendamisel. Teate, ma näen edusamme! See on rõõm, mida ei saa keegi ära võtta :) See on tunne, mida on raske kirjeldada... Ma võin näida kui enesekindel inimhing siin maakeral, kuid tegelikult ma muretsen igal sammul. Mulle on ülioluline, et see mida ma teen jõuaks mu lasteni, kui inimesteni. See lihtsalt on nii... ja kui ma seda näen ja tunnen, siis on see kui jõud mis paneb liikuma...
Selle viimase kirjeldusega tahtsin ma öelda, et kui kõik ei lähe taaskord nii nagu soovitud, siis siiski on midagi (kasvõi imepisikest), mis siiski annab jõudu ja energiat. Tänane päev seda minu jaoks oli :) Olen südameni liigutatud kui aus olla...
Nüüd ma hetkel lõpetan. Luban Teile, et mu järgmised postitused on natukene rõõmsamad ja ka rohkem kirjeldavamad. Proovin praegu kõigega kenasti ühelepoole saada ja kõige selle juures ka püüan ellu viia oma ühte kreisimat plaani elus! Sellest kõigest ma luban annan teada, kui kõik õnnestub...


Saadan Teile ühe suure ja sooja kallistuse teele ja
palun Teid, kui näete ka meie armsas riigis inimesi, kes vajavad abi, siis ärge hoidke abi endale ja ulatage käsi :) Võõral maal/linnas olles usun, et leidub veel lambukesi kui seda olen mina :)


Teie Jane :)



Comments