08.11

Värvilist hommikut Teile :)

Olen siin olnud vahepeal eemal. Püüdes lahendada olukordi, mis armas elukene minu eluteele on lükanud :) Tundub, et tunneli lõpus paistab valgus ja kõik killud on õigetel kohtadel :)
Kuna mu toakaaslane oli Seoulis, siis eelmise nädala veetsin üksinda. See tähendab seda, et nautisin privaatsust meie ühises "lossis" :) Ka koolis andsin lastele ise tundi, seekord tegelesime taaskord programmiga ja lapsed esitlesid oma töid. Keskendusime esinemisoskusele. Õpilaste esinemisi ma filmisin, et üheskoos järgmine tund analüüsida :) Ma lootsin, et saan selle programmi nüüd lukku panna, sest lapsed on selle omandanud, kuid selgus et direktor soovib, et lapsed esitleksid programmi koolide vahelisel tutvustamisel. See tähendab seda, et nüüd ma proovin välja mõelda ja keskenduda sellele, kuidas lastes enesekindlust tõsta ja nende esinemisi "lihvida", pluss siis ka tegeleme esitlustega . Kõige selle juures püüan hoida huvitavust, et see nende jaoks väga üksluiseks ei muutuks. Elu on näidanud, et plaane ma võin teha, kuid koguaeg pean olema suuteline vastavalt olukorrale neid muutma :)
Reedel oli meil Buddi programmi raames ühine väljasõit. Ilm oli uskumatult ilus! Käisime Seomjingang Train Village's. Terve päeva veetsime seal ja tõesti oli äraütlemata kaunis! Riputasin Teile ka pilte meie väljasõidust, seal oli ka roosideaed ja pisikene loomapark. Tulles loomapargi juurde, siis jagan Teiega ühte pisikest kurvemat poolt Koreast. Siinses kultuuris ei ole koduloomal selline tähendus, kui seda on meil. Kõik oli hästi armas loomapargis, kuid kõikide loomade hulgas olid ka koerad n.ö puurides näitamiseks. Teate, mu süda oli seda nähes õudsalt kurb...kurvaks tegi selle veel see, et ka hiinlaste jaoks oli see nii normaalne ja tavaline.
Ma ei saanud ennast tagasi hoida ja selle nämmutamise juures ütesin, et vaadake nende loomade silmi, kas Te siis ei näe, et need on täis kurbust ja alandust... Ma ei tea, kas nad said aru, kuid seda nad mõistsid, et minu jaoks ei olnud see tavaline pilt. See on üks suur kultuuriline erinevus, kuid ka siinkohal on asjad muutumas ja üha enam võetakse endale koduloomadeks koeri, aga nende hoidmine ja ülalpidamine on juba teine küsimus. Ja sellest ei saa ma üldse aru, mis asjad need pisikesed rotimoodi elukad on? Keda nimetatakse ka koerteks ja riietatakse vastavalt ilmastikule ja oma riietusele... No taevas anna abi. Inimesed ostku endale suured säravad kellad, mitte ärge võtke endale looma, et parem välja näha... Meie tänavapildis on see juba üsna tavaline nähtus, siin õnneks veel mitte nii pop.
Hulkuvaid loomi kui sellised ei ole tänavatel õnneks väga sageli näha...ei tea kus nad on.
Ühesõnaga see tekitas minus hetkelist tuska, kuna see on absoluutselt teistmoodi suhtumine. Neelasin selle alla ja väga loodan, et suhtumine loomadesse on siin muutumas :)
Ja need salakavalad jänesed...nii kui porgandi andsin pistsid jooksu :D Mina aga tahtsin nendega koos poseerida :D
Üldjoontes oli päev hästi vahva, mängisime üheskoos erinevaid mänge ja veetsime mõnusa ja ilusa päeva vapustavas pargis :)
Reedel oli ka mu toakaaslase sünnipäev. Ma tegin talle omaltpoolt pisikese üllatuse, kuid mulle tundus kõrvalt vaadates, et sisimas on ta tegelikult natukene kurb. See on loomulik, sest ta on esmakordselt oma sünnipäeval eemal sõpradest ja perekonnast. Kuna laupäeval oli meil plaanitud suur teemapidu - must/valge/maskidega, siis ma lootsin südames, et see toob sära talle silma ja õnneks nii ka läks :) Laupäeva varahommikul toimetasime asjalikult ja aitasin tal valmistuda õhtuseks peoks, et teda sedasi omaltpoolt toetada ja mulle tundub tõesti, et ta jäi kõigega rahule ja see on peamine :) Ei ole tegelikult lihtne nendel päevadel olla eemal... seda ma usun, kuid ta oli väga tubli! :) Sellised olukorrad kasvatavad meid seesmiselt tugevamateks...
Teate, et 24 detsember esinen ma joogatantsuga! Kuna nüüd iga pühapäev on mul joogatrennid, koos korealastega, siis sellel pühapäeval sain teada, et meil on ühine esinemine :D Peale trenni harjutasime esmakordselt meie kava. Te ei suuda uskuda ka kui naljakad me olime :D Mina kukkusin vähemalt kolm korda võttes poosi, mida mul paluti :D Siinjuures pean mainima, et õnneks oleme me kõik ühisel tasemel ja keskendume teadmisele, et harjutamine teeb meistriks :D Meil on veel aega oma puukeresid lihvida :) :) Palusin saata ka videod, mille järgi saan iga päev natukene õppida. Lubasin endale, et ehk suudan saavutada hea füüsilise vormi ja selleks proovin siis iga päev natukene harjutada, et mitte päris naljanumber välja näha :) Jah, sellel aastal olen ma jõulude aegu siis siin kaugel... ma ei tea kas see on hea või halb, kuid ma usun sisimas, et just nii see peab sellel aastal olema :) See on minu teadlik otsus ja astun sellele vapralt vastu, teades et kindlasti on üks osa minust kurb...
Tegutsen ka loomulikult ülikooli rindel, tõusude ja mõõnadega. Mõõnad seisnevad ajamahukates grupitöödes, kus on keelebarjääril oluline roll. Suutsime paarilisega kaks korda teha ühte ülesannet valesti, millele kulus meil kaks magamata ööd :D Kuna ta ei osanud mulle seletada, mida me tegema peame :D Kuid ei ole hullu, nüüd peaks meil olema selge, kuidas ja mis ja homme on meil taaskord kohtumine. Otsustasime, et mõlemad tegelevad individuaalselt kodus ja homme siis esitleme oma ühist tööd üksteisele :) Ma niiiii loodan, et see toimib!
Niimodi siis on mul siin taaskord läinud :) Ma loodan, et te siiski naudite Eestimaa sügise imelisi värve. Nii palju ilusat on meie ümber, kuid vahepeal me unustame selle kiires elutempos.


Sooje päikesekiiri Teie põskedele soovides,


Teie Jane










Comments