21.10 Midagi mis puudutas minu hinge, vaimu kui südant...

Soovin Teiega jagada seda hetke, mis minuga juhtus...

See nädal on olnud minu jaoks emotsionaalselt raske. Olen sattunud taaskord mõtete keerisesse. Inimesel on suur oskus iseennast hävitada puhtalt oma mõttejõuga. Minul on see lausa väga arenenud "võime"! Ei oskagi isegi vastata küsimusele, kuidas see taaskord mul õnnestus...minu isiksusest tulenevalt on muretsemine tuleviku suhtes paratamatus ja eks ka sellest tulenevalt suutsin ennast taaskord mässida iseenda mõttelõnga keerisesse. Ühel õhtul istusin maha ja pidasin dialoogi iseendaga. Dialoogi tulemusena otsustasin, et ootan mingisugust "märki"... pole oluline mis see on, tähtis on see, et ma seda tähele paneksin. Ma pole kunagi seda varem teinud...
Kolmapäeval oli mul kohtumine. Enne kohtumist otsustasin natukene jalutada, kuna ilm oli ilus, siis istusin pargipingile ja lihtsalt nautisin päikese paitavaid kiiri. Pidin jagama oma pinki. Minu kõrval istus armas ja särav korealanna, kes toimetas midagi oma arvutis. Ta tõstis oma pea ja naeratades ütles mulle tere. Järgmisel hetkel näitas ta mulle ühte paberit, kus oli korea keeles midagi kirjas. Kuna seal oli ka pilt, siis sain aru, et tegemist on jooga treeningute aegadega. Ta ei osanud väga hästi inglise keelt, kuid siiski püüdis minuga suhelda... mingil kummalisel kombel see keelebarjäär ei takistanud meid ja saime suheldud. Selgus, et ta on joogatreener. Kuna olen ka Eestis joogat natukene teinud, siis seda enam pakkus see mulle huvi. Siin ei ole see väga populaarne, kuid Soulis jälle on. Kuna mul oli üsna kiire, siis vahetasime kontakte (mul on nüüd oma isiklik telefon - 10 aastat tagasi oli see Koreas VÄGA popluraarne mudel, rõhutan 10 aastat tagasi :) ). Olen tegelikult siin ettevaatlik suheldes, sest on inimesi, kes lihtsalt soovivad suhelda, kuna tahavad arendada inglise keele oskust. On ka inimesi, kes siiralt tunnevad huvi. Nagu igalpool siin laias maailmas on ka siin inimesed erinevad ja üldistada ei saa... Millegipärast ma tundsin, et ma tõesti soovin seda naisterahvast veel näha. Ütlen ausalt, et tema energilisus, elurõõm ja naeratus olid võtmesõnadeks, mis lihtsalt sellel esimesel kohtumisel minu südame võitsid. Siin ei näe tegelikult väga tihti selliseid inimesi üldises tänavapildis. Võtsingi temaga ühendust juba samal õhtul ja leppisime kokku kohtumise järgmisel päeval. Sellel kohtumisel rääkisime me jooga treeningu võimalustest siinkandis ja ta kutsus mind enda trenni. Ta soovis ka samal päeval juba näidata, kus treeningpaik asub, kuid kahjuks selgus et see oli suletud. Leppisime siis kokku, et järgmine päev kohtume uuesti ja mina pangu endale spordiriided selga. Täna siis oligi meie kolmas kohtumine. Ta oli nii armas ja võttis mind ülikooli eest peale ja sõitsime tema kirikusse ( see tähendab kus tema kiriku kogukond koos käib), tal on seal eraldi ruum, kus ta peale teenistust inimestele joogat õpetab. Täna oli minu esimene jooga eratund. Suudate te seda uskuda - inimene vabatahtlikult oli nõus mulle joogat õpetama. See pole veel kõik - tänasest alates olengi mina tema isiklik õpilane ja ta on nõus oma vaba aega minuga jagama õpetades mulle joogat. Täiesti tasuta... Ma küsisin miks:
Ta vastas - ma soovin südamest jagada oma teadmisi inimestega, et inimesed oleksid terved, soovin neid aidata.
Ta on 34 aastane kahe lapse ema, kes töötab joogatreenerina ja on ka poes müüja. Ta treeningud on tasulised, kuid oma vabal ajal annab ta ka tasuta treeninguid oma kiriku kogukonna inimestele. Raha ei mängi siin hetkel olulist rolli ja jätame selle kõrvale...
Ta õppis joogat Soulis ja abielludes kolis siia Suncheoni.
Tema ingliskeelne nimi on Jane. Suudate seda uskuda :) Ma kohtun täiesti suvalisel ajal,suvalises kohas inimesega, kellel on sama nimi. Me olime mõlemad vaimustuses!
Tema siirus ja ausus kiirgasid iga temal sammul...ja ma tean, et see on talle omane! :) See ei ole pingutatud...see lihtsalt on nii :) Tema abivalmidus, hoolivus ei olnud pealetükkivad ega emalikud, pigem südamlik. See oli teistmoodi... kõik oli kuidagi teistmoodi... Nüüd siis esmaspäeval on meil järgmine treening :) Ta ütles, et Jane, kui Sa soovid siis kutsu keda iganes veel trenni...kui Sa ainult soovid... Peale treeningut kinkis ta mulle kaks tulipunast õuna, mis ta mulle kodust kaasa oli võtnud :)
Minu elutee on kummaline ja iga päev ma üha enam leian sellele kinnitust...kuid ma tunnen sisimas oma mõttelõnga keerises seda, et ma olen tegelikult õnnelik inimene! Olen alati elanud teadmises, et kõik juhtub elus põhjusega. Uskuge mind, minu elus see täpselt nii on!
See oli "märk", mis andis mulle natukeseks südamele rahu tagasi. Jah Jane Sa oled õigel teel!
Sellel hetkel oli see minu jaoks märkimisväärse tähendusega...
Soovisin seda Teiega jagada, sest ma ei taha seda päeva, tunnet unustada...soovin seda endas hoida. Pean mainima veel ka seda, et endale uskumatu üllatusena ei olnudki ma kõige suurem puukere. Eestis õpitud joogatreeninguid keha veel mäletab... Uskuge mind minu esimene joogatreening siin ei olnud kõige lihtsam :)

See oligi minu "märk"...

Comments

Post a Comment