25.09

Kaunist hilisõhtut Teile! :)

Meil on nüüd siin kätte jõudnud sügis. Ilmad kipuvad jahedamaks minema, kuid kaunis on see, et päike on siiski iga päev meiega :) See annab omakorda energiat ja siiski soojust :)
Nagu ka eelnevalt olen maininud, siis ega mul siin vaba aega kui sellist ei ole... Jooksen eluga võidu ja vahepeal on tunne, et elu on kiirem kui mina. Tahaks jõuda palju rohkem, kuid patareid saavad vahepeal tühjaks ning laadimisaega kui sellist ei ole olnud. See nädal möödus imekiiresti- peamiselt õppimise tähe all. Palju on grupitöid, individuaalset tööd ja samuti olme ju koolis õpetajad. Aga ma ei kurda :)
Üks väga veider vahejuhtum leidis sellel nädalal minuga aset. Kõndisin mina siis kooli poole vallatul sammul jogurt hammaste vahel. Üsna kiire oli, sest olin loengusse hilinemas. Järsku möödus minust valge auto (siinkohal pean mainima, et paraku on valge värv kõikide korealaste lemmik värv autode osas). Auto jäi seisma ning järsku kargas sealt välja noormees. Peatas minu ulja sammu ja pomises vaid sõnu beautiful, cute and a date and i am a business man. Mina siis naeratasin, sest oli aru saada, et ega tal lai sõnavara inglise keeles just ei ole. Järmisel hetkel haaras ta mul käest ja tiris auto poole. Hetkeks süda jättis paar lööki vahele. Mõtlesin, et kas siin siis käivadki asjad nii, et kui keegi on ilus, siis tõmmatakse ta kohe autosse... Tõmbasin oma armsa käe tema jõulisest haardest vabaks ja ütlesin, et pean minema. Noormees ei jätnud jonni ja haaras taaskord mu käed oma embusesse ja seekord juba rohkem jõudu kasutades. Nüüd olin ma täielikus segaduses...kuid esmane reaktsioon oli taaskord käed valla päästa. Seda ma ka tegin. Ka mulle on looduse poolt mõned tugevuserakud kingitud :) :) Noormees selle peale astus minu tee peale ja pomises sõnu, mis mulle juba vägagi tuttavad olid - sõnavara ei olnud selle ajaga rohkem arenenud. Selle peale laususun inglise keeles ja keha keelt kasutades, et kell kaks siinsamas. Sellega oli ta nõus :) Parkis oma auto ja jäi mind ootama... Mis edasi sai, ma ei tea... mina sinna tagasi enam ei läinud!! :D
See oli olukord kus tõesti paar hirmujudinat üle kere jooksid. Hiljem olukorrast rääkides öeldi mulle, et ilmselt kohtasin mitte kõige paremate kavatsustega korea noormeest. Õnneks läks kõik hästi :) Sellest arenes meil omakorda teema, et kas siin on turvaline. Nagu igalpool üle maailma, siis on olemas head ja natukene halvemate kavatsustega inimesed. Seda ei saa eirata... ja nad on tõesti absoluutselt igalpool :) Üldiselt on siiski siin olnud turvaline ja selles osas pole rohkem selliseid situatsioone ja olukordi tekkinud. Silmad ja kõrvad hoian siiski peale seda juhtumit natukene hoolikamalt lahti :) Ei soovi enam kellegi haardes olla :)
Üldiselt on väga palju küsitud, kuidas Eestis on olukord turvalisusega ja huvi on ka pakkunud muidugi meie väärtused ja inimestevahelised suhted. Vahel on mul kurb meel rääkida sellest, et meil on küll perekonnad, kuid abielu kui selline ei ole enam au sees. Inimesed elavad n.ö vabaabielus või lihtsalt koos. Korealaste jaoks on see täiesti mõistmatu ja kohati on üsna naljakas nende suuri ja arusaamatuid silmi selle jutu peale näha. Siin on laste saamine ja perekonna loomine üldiselt 30ndates üsna traditsiooniline. Kui juba natukene on elu nähtud ja ka elu tehtud :)
Mis seal ikka, sisimas loodan, et ehk kunagi need väärtused meil muutuvad, kuid ei seda ette tea... Turvalisuse koha pealt olen samuti vastanud, et inimesi on erinevaid ja ettevaatlik tasub igalpool olla :)
Olen nüüd eduakalt buddy programmis, millest ka eelnevalt olen kirjutanud. Meid on kokku 4 - hiinlanna, mina, korea noormees ja tütarlaps. Käisime eile üheskoos kinos. Millegipärast on juhtunud selline olukord, et ma absoluutselt ei mäleta nimesid. Sellest tulenevalt ei oska ma ka filmi nime öelda, kuid see oli inglisekeelne ja USA film. Hiinlanna jäi igatahes magama vahepeal :D Mina suutsin lõpu ära vaadata, kuid mingeid väga erilisi emotsioone see minus ei tekitanud :) Täna õppisime üheskoos korea keelt. Siiani on mul sellega suuri probleeme ja olen tegelikult üsna õnnetu, sest soovin tõesti aru saada. Teen juba tõesti pisikesi arengulisi samme... Kuid klassis olles olen täiesti maha jäänud ja sellest tulenevalt otsustasin individuaalselt üksinda taga pingis korea keelt õppida. Õpetaja ei ole väga algaja sõbralik ja ma olen ikka tõsistes raskustes... Kuid küll ma siiski midagi õpin! Tahe on jätkuvalt olemas ja tõesti suur :) Mul on tegelikult ka õpetajast kahju, sest ta soovib mind aidata, aga lihtsalt ei oska. Õnneks olen endale ka saanud natukene tugiisikuid, kes mind siis aitavad nii kuidas oskavad :) Iga esmaspäev on mul 4h korea keele loenguid ja igakord lõppevad need minu puhul tõsise peavaluga :D Ja nädala lõpp on täpselt samasugune :D
Kolmapäeval töötasime lastega arvutiklassis, kus tegime neile viktoriini kõige peale, mis me oleme neile rääkinud :) See neile väga meeldis :) Pisikene võistluslikkus peab olema, kuid see ei tohi olla peamine :)
Peale seda otseses mõttes sunniti mind liituma õpetajate võrkpalli meeskonnaga. Teadsin ette, et riided tule kaasa võtta ja midagi hakkab juhtuma. See oli minu elu kõige veidram meeskonnamäng! Mind lükati platsile keset korea õpetajaid. Neil on iga kolmapäev sõpruskohtumised. Öeldi, et see on sinu koht ja mängi. Ma ei saanud mitte kui midagi aru. Esiteks oli platsil 15 õpetajat ühel poolel, teiseks nad ei vahetanud kohti ja kolmandaks absoluutselt kõik hüppasid üheskoos palli järgi :D Ma olin kui puujalg keset platsi, kes küll soovis mängida, kuid kartsin viga saada :D Kuid üllatus-üllatus, ma suutsin ühe punkti meie meeskonnale saada! Täiesti kobamisi...Keegi inglise keelt hästi ei rääkinud ja reegleid ma selle tõttu ka ei teadnud. Nuputasin neid ise :D Igakord pidi ka naine saama palli puutuda. Muidu läks punkt vastasmeeskonnale. Me ei võitnud... Kuid peale mängu suudeti mulle öelda, et neil on mõeldud omad reeglid, et mäng huvitavam oleks. Oh tõesti! Sellepeale tulin ma ka ise :D Ühesõnaga olin totaalne puujalg ja üsna kasutu...Tegelikult ma võrkpalli mängida oskan, aga see mäng oli minu jaoks midagi uudset...
Laupäeval oli ka esimene kord, kui meil oli lastega inglise keele tunnid. Seekord 4 h järiest. Klassi sisenedes vaatas meile vastu klassitäis alles unenägudes olevaid õpilasi. Polnud võimalustki tunniga alustada ja kohe teemasse hüpata. Otsustasin siis, et mis seal ikka hakkame liigutama. Õpetasin neile makareena tantsu ja liigutasime kehad lahti :D Natukene peale seda olid näod juba kõigil selgemad, minul aga selg märg :D
Sellel päeval soovisime katsetada nendega projektõpet ja pean tunnistama, et nad pidasid vapralt vastu. Lastega töötades ma teen alati järeldused tulemuse põhjal ja tulemus oli tõesti hea! Protsessi toetame, jälgime ja suuname :)
Tunni teemaks oli seekord juhtnööride andmine ühest punktist teise. Selleks palusime neil luua esialgu individuaalselt oma linn ja seejärel luua meeskonnas ühine linn. Mind isiklikult väga huvitas just see, kuidas nad individuaalse töö suudavad kokku panna üheks tervikuks. Õnnestus! Lastega töötades on mul alati on olulisel kohal loovuse arendamine. Creative thinking! Selleks oligi esialgu mul vaja näha, kuidas nad individuaalselt lähenevad ülesandele.
See andis mulle ülevaate sellest, kuidas keegi mõtleb... Natukene on pilt juba selgem :)
Alguses oli meil raskusi neid töötama saada, sest taaskord kasutasime meeskondi. Nad ei ole harjunud segagruppidega, mis tähendab et poisid ja tüdrukud on koos. Olen neile jätkuvalt öelnud, et tulevikus ei ole neil võimalus valida grupikaaslasi või töökaaslasi. Tuleb lihtsalt õppida koos töötama :) Samuti on juba ka välja hakanud sulama n.ö "huvitavamad" õpilased. Minu lemmikud! Mulle kohe meeldib...taaskord poisid :) Huvitava all pean silmad seda, et kes ei soovi tööd teha kaasa, kellel on tähelepanuga probleeme, kes lihtsalt arvab, et ta on väga hea ja ei pea midagi tegema. Need pähklid on alati olnud lahedad lahti hammustada :) :) Neil kõigil on oma lugu... Nad annavad sära kui ka omanäolist energiat ja motivatsiooni :) Igatahes jäin ma isiklikult laupäevaga rahule ja lapsed olid tõesti tublid :) Pole ju kerge 4h järjest õppida. Ma lõin meile ühe keskkonna, mis nüüd siis juba tasapisi hakkab eluvaimu sisse koguma. Peamiselt mõttega, et neid motiveerida kui ka oma tööle tagasisidet saada ja sealt võis lugeda, et lapsed jäid rahule. See on ausalt minu jaoks ülioluline! :) Peale tundi sõime üheskoos pizzat :) Poisid rääkisid mulle, et tüdrukutele meeldib süüa alati kartulipizzat ja nemad eelistavad lihaga pizzat. Kuid igakord tüdrukud tulevad nende söögi kallale :D Poistele aga kartulipizza ei maitse :D Seekord juhtus samuti ja nii mõnigi oli üsna õnnetu :D
Homme teen ettekande Eesti haridustmaastikul toimuvast, meie uuest õppekavast ja tunnikavadest. Õnneks suutsin selle juba eelmisel nädalal valmis kirjutada ja usun, et üsna neile arusaadavalt...vähemalt loodan :) Võrdleme korea,austria ja eesti õppekavasid ja haridussüsteeme. Austria puhul soovin välja tuua selle, et nad võtsid vastu otsuse, et kõik lapsed peavad vähemalt aasta käima lasteaias. Vot see mulle meeldib! Väga arukas ja mõistlik lapse seisukohast ja arengust lähtuvalt :)
Grupitöödega olen ka väga rahul olnud ja töö on olnud edukas...täna küll võttis kauem aega, sest püüan neid aidata inglise keelega. Üle kivide ja kändude meil need asjad sujuvad, kuid nad on tublid! Nagu minu jaoks on raske korea keele õppimine on nende jaoks inglise keel. Ühesõnaga ma mõistan neid ja püüan toetada ja nii palju kui oskan aidata :)
Nii vahva oli see, et poisid organeerisid meie kursusele ühise lõuna. Käisime kõik üheskoos söömas korea traditsioonilist sööki ja peale seda jõime kohvi ja nautisime Itaalia jäätist. Nii armas :) Poisid olid natukene pabinas ja hästi asjalikud :D Päris armas vaatepilt :)
Sellised ühisüritused on aeg-ajalt jube vajalikud, sest need lähendavad ja viivad natukene tavarutiinist välja :) See loob ühise ja kokkuhoidva õhkkonna, milles on päris hea meel osaks olla :)
Palju on olnud sellel nädalal ka kohtumisi. Peab olema sotsialiseeruv :) Ütlen ausalt, et vahepeal on soov kivi alla peituda ja mitte kellegagi rääkida :) Täna lubasin endale seda luksust pool päeva... lihtsalt olla :) Okei, see polnud päris olemine, sest valmistasin ette presentatsiooni, kuid minu ümber ei olnud ühtegi hingelist :D Oeh, see oli puhkus :D
Tänaseks olen vist kõik mis vaja ära saanud teha ja lähen peale Teile kirjutamist jalutama... tunnen, et seda on vaja :)

Riputan Teile ka pilte "oma" lastest ja natukene ka teistest tegemistest :)


Olge ettevaatlikud ja hoidke silmad/kõrvad siiski avatud :)


Tugev Eesti naine Jane :)









Comments

  1. Hei! ma tahtsin öelda, et sa oled niii tubli! Ja ma arvan, et meil on sama keeruline selle keelega, sul seal ja mul siin Islandil Aga mul on nii hea meel lugeda, et sa oled sama motiveeritud kui mina, et saada see selgeks. Ja ma tean,mis tunne see on kui sa tahad rääkida.

    ReplyDelete
  2. Aitäh Sulle Kirsti! :)

    Küll me saame hakkama! :) Mul on keel pigem mu enda huvides ja see teeb asja natukene keeruliseks, aga ma ei anna alla!!! :)

    Kuidas Sul läheb Islandil? Sina oled ka tubli!!! See riik on kulda väärt ja loodus on imeline - hingele suur puhkus.

    Hoian Sulle pöidlaid!
    Kui oleme taas Eestis, siis sina räägid islandi keeles ja mina korea keeles!=)

    Saame hakkama! :)

    ReplyDelete

Post a Comment