27.08

Kaunist hilisõhtut!

Minul on siin kell juba 21.30 ja soovin Teiega oma hilisõhtu veeta :)
Meil on siin neljas päev, kus puudub sooja vee kasutamise võimalus. Igasuguseid imevigureid olen mõelnud enda küürimiseks. Kurjam, vahepeal on tegelikult tantsija tunne juba karates külma vee all:D
Alustan sellest, et mul on nüüd toakaaslane. Lõpuks jõudis kohale Austria tüdruk Theresa.
Tema on tulevane põhikooli või gümnaasiumi matemaatika ja inglise keele õpetaja, tubli tüdruk!
Selgus ka selline asi, et Koreas ei olegi eraldi osakonda ülikoolides koolitamaks tulevasi algklassideõpetajaid. Seega sellist eriala eraldi seisvalt siin ei eksisiteeri. Olen haruldus :)
Oleme nüüd aktiivselt tegelenud sellega, et paika panna õpingute plaani ja kohtusime ka Palma kooli direktori ja inglise keele õpetajatega. Käisime ka üheskoos lõunal, kus maitsesime TÕELIST korea kööki. See on kool, kus saame endale klassitäie "erilisi" ( see tähendab seda, et seal on valitud õpilased - igaüks sinna klassi ei pääse) õpilasi ja õpetame neile inglise keelt. Kõige vahvam on selle juures see, et meil on võimalus teha seda koos ja täpselt nii nagu soovime! Saab huvitav olema :) Õpetajatega suheldes selgus taaskord see, et õpilased õpivad,õpivad,õpivad lausa hilistundideni. Normaalne on, et õpilane on koolis näit. kella üheteistkümneni :) Palma koolis on üle 1500 õpilase ja see on siinkandis suurim kool. Hetkel hakkame õpilasi õpetama üks päev nädala sees ja ka laupäeviti, kus on meie käsutuses lausa 4h. Meie soov oli, et me ei annaks neile vaid ühe tunni (ehk siis 45 minutit), vaid saaksime rohkem tunde. Luues sellega kontakti ja saaksime katsetada erinevaid metoodikaid ja teha nendega intensiivselt tööd :) Kool tuli meile vastu :)
Mina muidugi käisin välja ka selle plaani, et praktika võiks kesta senikaua kui siin oleme! Väike hull olen :) :) No jumala eest, see on ju ainukorde võimalus! Sellest tulenevalt on mul võimalus näha ka arengut või siis vastupidist nähtust. Ennast,õpilasi ja oma õpetusstiile analüüsida :) Praktikaks oli tegelikult ette nähtud kuu või poolteist.
Kuna kool on ülikoolist üsna kaugel, siis tegi kool meile ka ettepaneku kompenseerida sõidupiletid. Uskumatu vastutulelikkus! Olime tõesti meeldivalt hämmingus :)
Järgmisel päeval oli meil kohtumine tüdrukutega, kes lähevad õppima Soome ja Austriasse, samuti oli kohtumisel siinse ülikooli professorid. Sellel kohtumisel viidi meid Hiina restorani, kus läheneti söögile korea stiilis. Väga vapustav oli! Absoluutselt kõigile meile! Mis mulle väga meeldib ja mida ma eraldi lausa välja tooksin, et imetlusväärne on vaadata üliõpilaste ja professorite omavahelist suhtlust! See on nii sõbralik, kodune ja hooliv.
Ma ei hakka Teid piinama sellega, mida me nüüd seal siis jutustasime - enamasti andsime ülevaate meie riikidest ja tutvusime omavahel. Julgustasime tüdrukuid, et karta ei ole midagi ja tuleb nautida :)
Kuid rääkides Melanie'ga ( ta on siin olnud 8 aastat), kes on Lõuna-Aafrikast siia tulnud tööle ja õpetab inglise keelt ülikoolis, siis andis ta mulle ühe väga vahva ja kasuliku aadressi www.toastmaster.org Ka sealt leiate kõik, kes maailmas ringi rändavad endale sõpru! Ehk on kellelgi sellest kasu :)
Tuleval nädalal kohtume me siinse kommuuniga, mis koosneb siis välismaalastest ja ka inimestest, kellel on soovi inglise keelt arendada. Ma kohe pressisin ennast sinna :D No huvi on suur! Üheskoos tehakse midagi toredat ja nauditakse seltskonda. See, kuidas asi reaalselt on, sellest saan ülevaate anda siis, kui olen selle läbi teinud :)
Peale kohtumist jõime veel kohvi Melanie'ga. Kohvi on siin VÄGA populaarne. Pop värk! Iga nurga peal on kohvipoed nagu meil coffee in Eestis, samuti on igal tudengil kohvitops näpus.
Mina kahjuks selle eelistaja ei ole ja jõin teed :) Kuid selle vestluse käigus soovisin ma väga infot Korea arengu kohta. Sain kinnitust, riik on arenemas! Ta ütles, et väga palju on muutunud ja muutub veelgi...ja talle endale väga meeldib korealastega diskuteerida küsimuses, kas Põhja- ja Lõuna-Korea liituvad. Ta ütleb, et arvamusi on pooleks, kuid kui liituvad, siis on mõlemas riigis siiski oma valitsused. Kuid sellel teemal arutletakse palju...
Külastasime ka sellel nädalal immigratsiooniametit, et ennast siin arvele võtta ja saada "roheline kaart". Sellega sai nalja! Nali seisnes selles, et Eestist kaasa võetud fotod siin ei sobinud. Küll ei olnud mu kõrvu näha,lokid olid valesti ja üldse oli pilt absoluutselt MITTE SOBILIK! Pidin siis uue tegema - no armas taevas, ma ausõna nägin sellel pildil välja kui PELETIS :D Kõigepealt, ega siin ei ole igal nurgal fotode tegemise võimalust, sellega seonduvalt kappasin ikka mitmeid kohti läbi, kui leidsin selle koha, kus fotosid tehakse. Masinad ka nüüd nii uued ei ole, aga kiirus on üsna sama mis meil. Sain pildi kätte 10 minutiga. Naer tuli peale, kui istusin seal toolil, sest fotograaf tuli koguaeg mu lokke kohendama :D Üks kruss ei tahtnud kohe üldse paigal püsida ja ta nägi sellega kurja vaeva :D Lõpuks sai hakkama! Tulemust ma paraku Teiega jagama ei hakka, lähedastele inimestele võin seda näidata kuskil pimedas nurgas, kuid mitte suure uhkusega! :D
Kui sellega korras, siis sõitsime immigratsiooniametisse, kus oli au jagada sõrmejälgi ja mingeid dokumente, mida eelnevalt täitnud olime. Ametnikel oli meie passe nähes ilmatu suured ja rõõmsad näod peas. Oleme vist tõesti üsna esimesed inimhinged siinmail :)
Rohelise kaardi saame kätte umbes kolme nädala pärast :)
Terve see nädal olen, siis Theresega teinud läbi samu asju, mida tegin üksi. Näidates talle, kus midagi asub ja mida tegema peab. Viisin ta turule ka! :D Kuid esialgu tundub, et me klapime.
Olen ennast vaid tabanud sellelt, et vahepeal soovin ma lihtsalt ise olla - siis olen jalutama läinud :) Usun, et saame kenasti hakkama :) Muud võimalust taaskord ei ole :)
Kuid eile me otsustasime, et mis seal ikka tuleb välja minna. Loomulikult me siinseid kohti ei tea ja alguses tundus, et neil selline ööelu seisneb piljardit mängides. Iga nurga peal on piljardiklubid :D Kuid avastasime siis, et siin peaks olema mingi koht inimestele, kes ei ole korealased. Teate, me leidsime selle üles! Palju on selle kohta öelda klubi,kohvik või restoran, isegi baar. Nimetame seda lihtsalt kohaks, mille nimi on San Antonio bar. Seal ikka natukene oli mitte korea nägudega inimesi :) Väga vahva koht oli! Paraku seal sellist asja nagu dj-d ei olnud ja muusikat pidi ise panema arvutist, ka sellega saime hakkama :D Isegi suutsime rahva tantsima saada :DEnamasti olid seal inglased, kanadalased, lõunaafriklased, sakslased... inimesi oli umbes 20ne ringis ja enamasti on siin kas inglise keele õpetajad või insenerid.
Eesti oli taaskord riik, mis oli absoluutselt tundmatu ja tegi inimesi nii rõõmsaks! Üks noormees lausa ütles, et see on tema elu imeliseim hetk näha sellist inimest nagu eestlane :D Kurjam küll, no oli see nüüd lähenemiskatse või mitte, aga silmades oli tõesti reaalselt olemas üllatuslik ilme. Taaskord arvati, et meie keeleks on vene keel jne jne... Kuid üldiselt käitusin korralikult! Ausõna! :) Eestlastele kombekohaselt :D Eile oli siiski ju mu isa sünnipäev!
Kuna olen veinisõber, siis tuuseldades siinsetest poodides, avastasin ühe super joogi Bokbunjajoo (Black Raspberry Wine). Oi, see oli tõesti hea! Jaapani ploomiveiniga jagab hetkel poodiumi. Infoks veel, et siinmail oled täiskasvanu 20ne aastaselt.
Kuid, kui tõsisematel teemadel rääkida, siis on tulemas tõesti sisutihedad õpingud. Mõni päev lõpetan päeva lausa kell 9 õhtul. Sellest ma kirjutan siis, kui olen esimese nädala vastu pidanud ja loengutest selge pildi saanud.

Tahan rõhutada ka seda, et Koreas väga austatakse vanemaid inimesi. Rõhutan sõna väga ja austus! See ei tähenda seda, et inimene peab nüüd juba pensionär olema, et olla vana, vaid enda vanusest tulenevalt vanemat inimest. Lahe eksole!


Nüüd ma poen põhku, sest soovin taas homme külastada kiriku kogukonda....


Värvilisi unenägusid Teile Eestisse ja homme kõik, kes sõidate ühistranspordiga lubage istet endast vanematele! :)


NB: Homme lisan Teile silmailu ka piltide näol :)

Jane











Comments