20.08

Tänane päev on möödunud vihmasena...tulles just turult otsustasin Teile natukene kirjutada.
Mis siis vahepeal juhtunud on?
Jõudsin mina hõisata, et saan jõusaali külastada, kui see pandi pooleteiseks nädalaks kinni. Sama lugu on ka sööklaga. Kuna eile hakkas siin nädalane vaheaeg kõikidele tudengitele ja tahetakse kõik korralikult ja spetsiifiliselt ära koristada/puhastada. Sellest tulenevalt oli siin rahvaste ränne ja kõik korealased läksid oma kodudesse (see on vist lausa sunniviisiline). Meie rahvusvahelised üliõpilased olemegi hetkel siin üliõpilaslinnakus alles. Järgmine nädalavahetus peaksid kõik jälle tagasi tulema - tulemas on uus rahvaste ränne :D
Kuid kuna söökla pandi kinni olen tõsistes raskutes. Ma ei tea mida süüa, ega veelgi vähem seda kuidas siinsetest asjadest süüa teha. Täitsa käpardi tunne on. Täna oli meil turupäev, kuhu läksin koos filipiinidega, kus oli siis eesmärgiks osta nädala toiduvaru. See oli missioon, milles põrusin TÄIELIKULT. Kuna ma mitte midagi aru ei saanud, siis otsustasin hoopis riietepoodidesse vaadata ja tutvuda teemaga, mis on mulle vähem arusaadavam. Tirisin filipiinlannad ka kaasa :) Siinne mood on minu jaoks üsna võõras veel ja kohati lausa kummaline. Tänavapildis on tüdrukutel seljas T-särgid ja lühikesed püksid (see on vist üsna pop värk), jalas mingid Nike tossud või siis kingad. Selle sain ma kohe esimesel päeval teada, et mõned kehakumerused oleks kenam ja viisakam kinni katta. Naljatlen endamisi, et siin on kuldreegel - ei ole viisakas näidata seda, mida Sul ei ole :D Kuid samas all pool võib kõik välkuda nagu süda soovib :D Tegelikult on üsna morjendav, sest mul on paraku kumerused, millele vastavalt olen ka endale riideid soetanud, kuid püüan oma asju siis kohandada - mõtlen siiski riideid :D
Riiete suurused on ka väga naljakad. Vaateakendel kohtab vahepeal teksapükse, mis mul vaid ümber käe mahuvad :D Ülemised osad on kohati nii lohvakad, et sobivad absoluutselt kõigile suurustele selga. Kuid kõige selle juures ma siiski leidsin ka endale midagi, ma kohe pidin! Olen siiski ju naisterahvas! :)
Kuid tulles turupäeva juurde tagasi, siis ostsin siiski endale virsikuid ja minimeloneid (vot need on armsad). Tundusid tuttavad ja ma armastan puuvilju! Terve kotitäis virsikuid maksis 5000won'i, sama lugu oli ka minimelonitega. Kuid suudate te uskuda, hiinakapsas maksab 20 000 won'i - see on sama kallis, kui käekott, mis ma siit endale ostsin :D Kogu mu unistus salatit teha kadus täpselt samal hetkel, kui sain teada kapsa hinna :D Täna on vähemalt söök olemas ja midagi, mis mulle meeldib :) Kuid sellega mu shoppamine turul ka paraku piirdus. Nüüd olen pisikeses ahastuses, et mis siis saab ülejäänud nädalaga. Ootan filipiinlannasid ja siis palun neil selle kohapealt mind pisut aidata. Kuna meil on võimalus kasutada rahvusvahelist tudengikööki, siis on mul võimalus seal kokata. Kui kohe midagi üle ei jää, siis kokkan seal terve nädal endale riisi- seda ma vähemalt oskan :D Iseasi on see, mida ma järgmised kuud riisist arvan...
Kuid eile nagu ma ka kirjutasin külastasin Korea perekonda. See oli väga vahva! Nagu Nachell mulle ka ütles, olid nad keskmisest jõukamad. Ka siin on tavaline see, et mees töötab väga palju, kuni hilisööni ja naine on lastega siis kodune (ühesõnaga tegeleb lastega). Korea mehed pidid vastutustundlikud olema ja väga perekonna eest hoolitsema. Üldse nad hoiavad ja väärtustavad perekonna tähtsust ja olemasolu. Meeste jalas tunduvad olevat siis enamasti siin maal püksid. Samas rääkides pereema Sarah-ga tundus mulle, et vanemad suunavad oma laste suureks saamist kui tulevikku suurel määral. See tähendab seda, et tegelikult teevad lapsed seda, mida vanemad neilt nõuavad ja suurt sõnaõigust kui sellist ei ole. Nende kaks pisemat (kaksikud-poiss ja tüdruk) käivad eralasteaias. Kõige suuremas siin kandis. Mul oli au seda isegi külastada - ja see oli super!! Kuid see pole koht, kus mängitakse - sealt saab alguse haridustee ja õppimine. Selles lasteaias õpetatakse lastele ka inglise keelt. Õppimine,õppimine ja õppimine - see on oluline!
Lasteaed ise oli tõesti vapustav, lastel olid absoluutselt kõik võimalused olemas ja rühmade ruumid olid nii suured ja avarad ja väga vinged!
Sarahaga veel rääkides sain ma teada, et paljud naised nagu ikka, abielluvad noorelt raha pärast, arvates et raha teeb õnnelikuks. Kuid pensionieas püüavad kogu hinnaga lahutada, sest on jõudnud mõistmisele, et siiski raha ei ole see, mis tagab õnne.
Nende perekond aitab orbusid, mis on väga, väga armas... kuid siin tuli ka kohe jutuks, et tema abikaasa soovib, et ka tema (Sarah) mingil määral teeks tööd, sest muidu ta ei mõista elu, kus tuleb väga palju vaeva näha ja kus tuleb kõik raske tööga. Väga õige mõte tegelikult! Paraku se mõte ei ole meeldinud Sarah-le :)
Sellel päeval oli mul au mängida pisikese Esther-iga, kes oli minu silmis kui tõeliselt andekas pisikene printsess. Ta tegelikult oli minuga väga häbelik - kuna ta ei olnud sellist inimest varem kohanud. Ma andsin talle aega kohanemiseks ja lõpuks saime isegi ühe malemängu maha peetud :) Voltisime üheskoos (Esther, mina ja Nichell) ka rahuluikesid...uuuh üsna keeruline tegevus. Kui sa voldid 100 rahuluike kellelegi, siis saab inimene, kellele sa need luiged kingid, soovida soovi - mis pidi täide minema! Nichell seda siin hoolega teeb. Uskumatu tüdruk ja osavad näpud!
Kuna neil oli kodus maailmakaart, siis sain näidata ka seda, kus ma siis elan ja kus asub selline riik nagu seda on Eesti. Väga,väga kaugel...
Ma kohtun nendega ka sellel pühapäeval kirikus, kuhu lubasin minna. See on kirik, kus kogukond moodustub inimestest, kes soovivad inglise keeles rääkida, kui seda siis õppida.
Peale seda tulime taas koju ja plaan oli minna ühe korea tüdruku juurde soolaleivale ja aidata tal sisse kolida.
See oli üks paras ettevõtmine! Koristasime, panime asju kokku ja sõime üheskoos.
Nendega koos olles olen ma mõistnud, et maailmas on nii palju asju tegelikult, mis on vist igalpool ühtemoodi. Kuna tegemist on minust natukene nooremate tütarlastega (kaasa arvatud kaks filipiinlannat), siis on mul vahepeal tunne, et kas ma olen ühe osa oma elust liiga kiiresti ära elanud? Selleks on tüdrukuks olemine ja selle maailma avastamine.
Nendega kõneldes olen ma aru saanud, et korea tüdrukud on väga kompleksides. Nad soovivad endale valget nahka, kõhna keha ja suuri silmi. Neid omadusi pidavat meesterahvad kõige enam ilusaks pidama. Mul kaks omadust on olemas, aga oma kurve ma siiski peita ei saa :D
Tüdrukud lausa lasevad opereerida oma silmi, et need oleksid suuremad. Olen isegi seda näinud - minu arvates see nüüd küll väga ilus ei ole. Samuti soovivad nad endale lokke ja suuremat rinnapartiid. Ühesõnaga kõike, mida neil endal ei ole. Täpselt nii on see ka igalpool. Minu arvates on nad üsna armsakesed oma häbelike ja lapselike joontega. Ka meie eestlannad soovime olla blondid, pruunid,pikkade ripsmete ja küüntega. Ühesõnaga soovime olla keegi, kes me loomuomaselt tegelikult ei ole. Pean tunnistama, et ma ise olen täpselt samasugune :) :) Paraku on see samamoodi ka siin. Kuid mind hämmastab nende väga suur ebakindlus oma väljanägemise juures. Võib olla on see Eestis samuti nii, kuid sellest nii avameelselt ei räägita. Vähemalt mitte minu sõprusringkonnas. Muidugi poistele soovitakse siinkandis kohe mitmekordselt meeldida ja sellepärast jään ma ka tavaliselt raskustesse nendel teemadel kaasa rääkides. Mul lihtsalt puuduvad siinsete poistega veel kogemused ja oma kodumaal ajan ma asju enda moodi. Hindan konkreetsust ja ei mingeid rumalaid mänge. Kui asi on kindel, siis võin palju tahes mängida :) Üldse olen vist nendes asjades isemoodi käitunud...
Korea mehed ei pidavat väga oma tunnetest avameelselt rääkima... mehed ka igalpool ühtemoodi :D Kuid eks siis paistab, kuidas ja mismoodi need asjad tegelikult on :)
Ühesõnaga on siin palju sellist tüdrukute värki, mis on minu jaoks üsna võõras... kuid eks ma siis õpin :) Ärge nüüd palun arvake, et ma ei ole tüdrukulik - olen lausa juba naine :D
Tegelikult oli plaanitud ka ööseks jäämine, kuid otsustasin oma koju tulla. Mul ei olnud eile kõige parem olla ja sellest tulenevalt soovisin enda voodis ärgata. Täna on aga natukene juba parem :)
Kui olin koju jõudnud, siis avastasin, enda toas "uue sõbra". Paraku palusin sõbra eemaldamisel naabertoa tüdrukute (hiinlannade) abi, sest mina teda ausõna puutuda ei julgenud!

Nichell kirjutas mulle, mida ma ka söönud olen (soovisin ju väga teada saada söökide nimetusi). See oli väga armas üllatus! :)


Samgyeopsal:

-sam means 3
-gyeop means layer/fold
-sal means meat
-eaten by putting 3 layers of food together

First layer is the vegetable, meat is the second layer, third layer is rice. Soybean paste is put to flavor on the food. When all three layers are together, fold it and eat it whole.


Siis veel tteok (riisikoogid), curry rice, kimbap (mis on sarnane sushile, aga sisu on erinev), vdong (kalakoogid).




Nüüd kõik õrnemasoo esindajad peeglite juurde!! Tehke endale üks suur pai ja öelge iseendale, et küll ma olen ilus! Sedasi ka loomulikult mõeldes :)


Ilus Jane :)
















Comments