18.08

Alustan sellega, et mulle võib õnne soovida, kuna olen siin märkamatult saanud 24 aastaseks! Palju,palju õnne mulle! :) :) Tegelikult on nii, et siinsed lapsed on sündides juba aastased ja seega olen mina siin 23+1 ehk 24 :)
Jõudsin alles täna poodlema endale vajalikke asju, kuid bussi peale minnes tabas meid üsna hirmutav seik (mind oli taaskord aitamas filipiinlanna Nichelle). Hakkasime üheskoos siis bussipeatuse poole kõndima, kui järsku üks politseinik meid peatas ja palus ringiga minna. Mõtlesime siis, et mis seal ikka lähme ringiga bussipeatusesse. Jõudes kohale ei saanud me aru miks kogu liiklus seisab - ta ütles, et näeb seda esimest korda. Järsku lendasid meie peade kohal hävituslennukid. Omakeskis mõtlesin, et mida need siit nüüd küll otsivad ja kas see on siin siis igapäevane nähtus? Küsisin siis Nichellilt, et kas iga päev sõidavad sellised lennukid siin? Ta ütles, et ei ole ennem sellist asja näinud, varem ühe korra vaid kuulnud samasuguseid hääli, kuid näinud ei ole. Hetkeks võttis seest küll kõhedaks, sest absoluutselt mitte kui midagi ei saanud aru. Kuid siis vaatasin bussipeatuses olevaid korealasi ja kuna need üsna rahulikult seal istusid, siis mõtlesin, et ehk see siiski on siinkandis tavaline nähtus. Läks siis u. 5 minutit mööda (lennukid olid selle ajaga kaks korda üle meie lennanud - edasi/tagasi), kui taas oli kõik täiesti tavaline - kogu päev läks edasi nagu iga teinegi. See oli päris uskumatu vaatepilt tegelikult ja ei saa väita, et mul ei tekkinud hetkeks hirmujudinaid...
Peale seda astusime bussile ja liikusime supermarketisse, kus ostsin endale teki,padja,lina ja sellised esmased vajaminevad asjad. Kõik roosad :) Tunnen puudust kaisukarust, mille ma Eestisse jätsin. Pisut ikka memmekust lööb välja! :D
Paraku ma veel päris hästi ei saa aru, mis on kallis ja mis odav, seega usaldan hetkel nendes asjades Nichelli. Teen küll siin ohtralt arvutusi, kuid eks see võtab natukene aega, et asjades päris selgust saada. Veel automaatselt need arvutused iseenesest ei tule.
Kuid poes otsustas mul mu armas plätu üles öelda ja mul ei jäänud muud üle, kui lihtsalt need jalast eemaldada ja paljajalu käia. Ma küll väga püüdsin selle katkise plätuga liigelda, kuid selle kiiruse juures oleksime jõudnud alles homme koju tagasi. Päris veider oli, sest ma tabasin nii mõnegi korealase silmis pisut haletsust, et vaene inimene - ise eurooplane ja peab veel siin ka paljajalu käima :) Ega inimesed ju otsustavad siiski asju välise järgi ja täpselt sellise mulje ma ka sellel hetkel endast jätsin - vaene valge inimene, kes käib paljajalu :D Järgmine kord kontrollin oma jalanõude vastupidavust kohe mitmeid kordi, kui hakkan kuhugi liikuma, et tõestada siiski, et meil on ikka kombeks jalanõusid kanda :) Nichell lihtsalt naeris rõõmsalt ja ütles, et küll ma olen ikka vapper, sest asfalt on kuum ja tema sellise asjaga hakkama ei saaks :D Ühesõnaga tugev paljajalgne Eesti naine :D Lisaks oli meil tegelikult päris suured kogused asju kaenlas, mille me siiski lõpuks koju vedasime üheskoos.
Eile tegin ma endale ka kohalikus pangas konto. Siin on see süsteem üsna teistmoodi ja taaskord usaldasin endast targemaid, kes pidasid konto vajalikkust oluliseks, et saaksin kohalikke ülekandeid teha. Eilsest hakkasin ka jõusaali külastajaks, vot see on äge!! Kohe VÄGA äge!!! Kuna mu esimene küsimus oli, kas siin saan ka trenni teha, siis näidati mulle koht ette ja mina ka kohe seda võimalust kasutasin. Siin on nii tore see, et saan seda n.ö tasuta kasutada, kui elan üliõpilaskodus ( ehk siis on üüriraha sees) ja jõusaal iseenesest on väga heas seisukorras. Mitte millegi üle ei ole nuriseda, samuti väga lähedal mulle :)
Kohtusin ka oma õppetöö koordinaatoriga ja leppisime kokku, et järgmine nädal kui Austria tüdruk ka olemas, saame kolmekesi kokku ja arutame kõik asjad üle, et mis saama hakkab.
Siiani ei ole ma kursis sellega, mida endale suhu pistan. Ainus tuttav asi on riis ja täna ka banaan. Meil on siin söökla, kus on hommik,-lõuna ja õhtusöök (taaskord siis hinna sees, mille maksan eraldi). Mul on üsna kindel plaan end sellega kurssi viia ja saada teada ka toitude nimetusi :)
Tasapisi siis harjun siinse eluoluga. Olen veel siiski natukene uimane ja päeval on hästi palav ja õhuvaesem, kuid õhtupoole on juba mõnusam. Eks sellepärast ka korealased ei taha öösiti magada (mõtlen siinseid noori). Mina ei saa aru, mida nad küll teevad :D Naaber tütarlapsed tulid eile alles kell kolm öösel kohaliku aja järgi koju :D Ärkasin nende äreva jutuavadina peale korra üles :) Kahjuks nad on väga häbelikud inglise keeles rääkimises, kardavad, et nad seda ei oska. Kuid küll nad minuga harjuvad ja vaikselt ka rääkima hakkavad, mis neil ikka muud üle jääb, pool aastat eirata ka ei ole päris mõtet :) Ütlesin ka neile, et see on ju suurepärane võimalus keeleoskust arendada :)
Vot sellised lood on siis siin minuga. Homme kutsuti mind kellelegi külla - lastega mängima. Nichell tirib mind endaga kaasa :D Ta on väga uhke, et ma olen Euroopast ja sellisest riigist nagu seda on Eesti :)



Olge hästi toredad ja armsad!!! :)
Varsti kirjutan jälle :)


Teie Jane






Comments

  1. nii vahva on lugeda su lugusid ja tore, et sul kõik hästi on seal!! :) edu ja päikest Eestist!

    ReplyDelete
  2. Aitäh Sulle armas Häly!! :)

    ReplyDelete

Post a Comment