Sain netti!!!!!

Jaapan J

Uskumatu, aga täna meil oli hotellis tubade vahetus ja suutsin salaja siin siis netti saada:) Juhuuuuu!

Olin vahepeal niisama kirjutanud ja lisan selle ka siia :)

Kõigepealt ma vabandan, et ei ole suutnud jätkusuutlikult oma blogi üleval hoida.

Minu siiraks üllatuseks ei ole siin võimalik nii lihtsalt internetile ligi pääseda, kui ma seda esialgu arvasin.

Ühesõnaga on minuga kõik korras ja olen edukalt Tokyos.

10h lennukiga sõitu oli ilmselgelt minu jaoks piin, kuid suutsin edukalt vastu pidada J Samuti 6h ajavahe andis esimestel päevadel tunda, kuid nüüdseks olen ka sellega harjunud. Kliima on meil väga niiske ning u. 30 kraadi (ja üle selle). Vihmavarjud kui sellised pisteti meile kohe esimesel päeval kotti, sest hoiatati et ilm on üsna vahelduv koguaeg. Pisut harjumatu J

4 juulil kohtusime Jordaania, Dominikaani vabariigi ja Laose delegatsioonidega.

See oli esimene ametlik kohtumine. Peale seda jaotati meid rühmadesse ( rühmad olid juba ennem reisi selged) – haridus,kultuur,keskkond. Mina olen siis hariduse rühmas, mis on minu isiklikust seisukohast võetuna väga huvitav ja vahva J Tutvustasime endid ja proovisime üksteise nimesid selgeks õppida. Vot see oli keeruline ülesanne, sest minu armsad ajurakud olid üsna umbes igasugusest uuest infost ning nimed, kui sellised ei tahtnud kohe üldse meelde jääda. Kuid viisakas ja isegi kombekohane on jagada oma visiitkaarti, nii et see on natukene päästnud olukorda.

Siis oli meil ametlik lõuna üheskoos, kus õppisime natukene peale söömise ka üksteist tundma. Peale seda oli meil vaba aeg ja meie endi delegatsioon (osa rühmast) läksime linna peale. Sõitsime metrooga tehnika linnakusse, kus ausõna, oli mul lõpuks tehnikast juba üsna siiber. Tehnika kui selline on siin soodsam küll, kuid ma ei ütleks et nüüd hinnad väga märkimisväärtselt erinevad oleksid kui Eestis.

Ühesõnaga nautisime vaba aega üheskoos J

5 juulil oli meil noorte Jaapani vabatahtlikega Tokyo City Tour. Vot see oli vahva! J

Külastasime ühte templit (nime ma hetkel loomulikult ei mäleta), kus saime osa natukene Jaapani kultuurist. Siis käisime üheskoos söömas, kus valmistasime ise Okonomiyaki (Kansai) ‚d – see on natukene lähedane tortillale. Retsept on ka olemas J Meisterdasime neid kohapeal ja siis nautisime. Samas lobisesime Jaapani vabatahtlikega, kes olid meie päeva organiseerinud ( neid oli 4). Peale seda läksime magustoitu sööma. Uuuuh…see oli kogemus. Ma ei taha nüüd halvasti küll öelda, aga mul ei ole ammu söök vastureaktsiooni tekitanud. Neil on kombeks magusad asjad valmistada sellisest tarretise moodi asjadest ja need on hamba all nagu kummid. Minu organism ja hambad ei suutnud seda läbi närida ja viisakalt ütlesin, et olen harjunud väikesmate magustoitudega. Õnneks nad mõistsid ja lubati tarretisekuulikesed kaussi jätta =)

Siis viisid jaapanlased meid sellisesse kohta, kus saime (ainult tüdrukud) endid Jaapani tütarlasteks riietuda. Kõik seda ei soovinud, kuid pisikese pundiga tegime ära! Ainus mure oli alguses, et kuna meil on siiski palju asju rohkem, mida Jaapani tütarlastel ei ole, et kas riided ikka mahuvad selga J J Kuid meie üllatuseks me lausa uppusime valitud kostüümidesse ja nägime üsna veidrad välja. Kuid kuna kostüüm oli seljas siis tuli teha asi toredaks ja tegime siis palju pilte ja tundsime endid hästi ja näitasime, et Eesti tüdrukud suudavad päris armsad jaapanlannad välja näha J Jaapani tüdrukutele pidi see kostüümide vahetamine väga meeldima. Paraku meie end nii kodus selles maailmas ei tundnud J J Kuid pildid tulid küll väga toredad!

Peale seda saadeti meid hotelli ja meil oli vaba aeg. Kõigepealt harjutasime ja rääkisime läbi oma grupiga meie etteasteid teistele delegatsioonidega, sest eelkõige tulime siia siiski esindama meie riiki. Laulame, tantsime, tutvustame meie kultuuri, sööke,ülikoole ja palju muud, mis meie pisikesele kodumaale omane J

Kui proovid olid tehtud otsustasime (mina, Anna-Liisa ja Lauri) minna kuulama jazzi-puhast Jaapani jazzi. Palusime ühel vabatahtlikul meiega ühineda ja ta oli hea meelega nõus. Ja vauuu! Vot see oli elamus! Uskumatu ja sõnadest jääb siinkohal väheks. Pilet oli küll eurodes ligikaudu 25€, kuid see oli seda elamust väga väärt! See oli tõesõna super!

Kui elamus käes püüdsime hotelli tagasi tulla. Sellega läks natukene rohkem aega, kui esialgu plaanitud oli, sest istusime valele metroole :D Kuid õnneks lahendasime kiiresti olukorra ja jõudsime viimasele metroole, mis viis meid ilusti õigesse kohta J

Siis läksime magama ära, sest jõud hakkas taanduma.

Täna 6 juulil oleme esialgu oma rühmadega. Hariduse rühm külastab Japan Red Cross Society institutsiooni. Saab siis kohe varsti näha, millega tegemist J

Olen siin varakult juba üleval,pestud ja kammitud ning algavaks päevaks valmis J

Tuleb tegus ja vahva päev taaskord.

Muideks meil on 7 juulil kohtumine ka Jaapani kroonprintsiga – seoses International Youth Conference ‚ga. Kuid sellest juba hiljem J

Kõike ilusat Teile!

Kui mu vanemad ka mind nüüd siin loevad, siis teadke et olen elus ja terve J

Selline hetkeline kiire ülevaade Teile.

Jaapanlastega suheldes on tulnud välja ka see, et katastroof mis neil oli on neid pannud mõtlema ja on toonud neid n.ö maa peale tagasi – just energia kasutamise mõttes.

Jane J

Comments