Oma armsas hotellis taas :)

Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis oleme taas kodus :)

Mis siis vahepeal juhtunud on?

Kohtusime siin vahepeal Jaapani kroonprintsiga :) Väga uskumatu kogemus.

Hariduse meeskonna peateema on meil leadership. Just noorte ja lastega töötamisel.

6.juulil külastasime hariduse meeskonnaga Jaapani Red Cross Society't (ehk siis Punane Rist),seal toimusid meil rühmatööd, arutlused,esitlused, teemadel (üheks teemaks oli näiteks : what effects might the landmines have on families,communities,societies and the wider world?) kui informatiivne ülevaade institutsioonist. Jaapani Punasel Ristil on olemas eraldi ka institutsioon Yunior Red Cross,mis tegeleb elu ja tervise kaitsimisega, vabatahtlike teenustega, rahvusvahelise suhete loomisega.

Siit ka pisikene kuldne ütlus: Notice,think and act!

7.juuli algas meil konverents International Youth Conference. Teemal : "Future and the World that the youth create".

Konverents lõppes täna, ehk siis 9ndal juulil.

8ndal juulil oli meil au külastada hariduse rühmaga Setagaya põhikooli. Uskumatu kogemus - näha seda, kuidas Jaapani koolis õpitakse/õpetatakse. Saime vaadelda esimese ja teise klassi tundi. Kõige lahedam oli see, et selles koolis oli enamasti meesõpetajad ja klassi suurus oli 40 õpilast. Uskumatu eksole! :) Lapsed nagu lapsed ikka, aga süsteem kui selline on siiski pisut erinev, kuid minu üllatuseks ei ole need erinevused nii suured, kui ma esialgu arvasin. See oli väga positiivne kogemus:) Ühe suure erinevusena tooksin välja selle, et koolides ei ole eraldi sööklaid, vaid söömine toimub klassiruumides ja lapsed ise jagavad kaasõpilastele lõunat.
Töötamise olulises on siinses kultuuris väga kõrge ja see mulle isiklikult väga meeldib. Lapsed saavad juba varakult kokku puutuda sellega, et niisama ei juhtu siin ilmas midagi ja kõige taga on suur vaev ja töö.
Saime siis erinevaid küsimusi esitada ja natukene arutleda hariduse teemadel, mis oli minu jaoks kohe ülivõrdes väga huvitav ja väga minu teema.

Sellel päeval oli meil kolimine ka hotellist Rahvusvahelisse Noortekeskusesse, kus ööbisime ühe öö.

Need päevad on olnud väga tegusad ja ajurakud on saanud korralikult tööd teha, sest siin on väga oluline AEG. See on uskumatu, kuidas nad meid tagant sunnivad, sest koguaeg peab ajast kinni pidama ja korrutatakse, et aega ei ole ja tehke kiiremini :D
Vahepeal on tunne, et tahaks lihtsalt ennast välja lülitada, sest jookseme nagu aja kui eluga siin võidu :D

Noortekeskuses liitusid meiega ka jaapanlased ja seal oli meil väga palju ühiseid arutelusid ja rühmatöid (rahvusvahelised siis). Arutluse ja rühmatööde peamine teema oli: Leadership.

Saime teooriat kui praktikat ja samuti tegelesime ettekande kokku panemisega, mida pidime esitlema teistele meeskondadele (kultuur ja keskkond). Mida me siis oleme õppinud.
How we can involve ourselves to develop leadership qualities of children in our country?

Saime hakkama! :)

Täna oli siis ettekannete aeg ja samuti etteasted, kus iga riik esitles enda kodumaad (meie siis laulsime Kungla Rahvas't, tantsisime Kaera-Jaani, pakkusime Eesti rahvustoite-kama,kiluvõileibu,shokolaadi,kamapalle,musta leiba jne. ja olime niisama armsad) :) Esindasime meie kodumaad tõesti väga hästi - võite meie üle tõesti uhked olla! Kõige uskumatum on see, et leib mis ma kodus küpsetasin pidas vastu ja ma sain seda täna kõikidele riikidele jagada...See oli tõsine vauu minu jaoks! :)
Ühesõnaga VÄGA tegus on olnud. Suutsime ka jaapanlastele selgeks õpetada meie lastelaulu "Koduke" ja nad olid uskumatult tublid!

Nüüd siis saabusime taas hotelli. Niii hea on siin olla, sest noortekeskuses pidime olema pisikeses konkus, kus oli üsna kõle üksinda olla =) Küürime endid puhtaks ja lähme kohtuma jaapanlastega, kes on eelnevatel aastatel samas programmis osalenud.

Uuuh...ausõna, pisut olen väsinud! Kuid kohe, kui olen Teile oma tegemistest ära kirjutanud lähen teen kiire pesu ja kogun energiat ja naeratus näole ja minek :)


Mul on niiiii hea meel, et sain salaja siin internetti! :) Nüüd on võimalus natukene teiega muljetada. Kuid homme me taas kolime- lähme Hiroshimasse ja Tottorisse kohe mitmeks päevaks. Seega ma ei tea, kuidas seal internetiga on.


Igatahes suuuured kallistused Teile minu poolt Tokyost!

Muideks oleme ka üle elanud teiste juttude järgi kaks pisikest maavärinat, kuid meie eestlased magame öösiti kui beebid ja pole midagi tundnud =)


Teie Jane



Comments